Saare maakonna piiridesse jääva Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk ütles ajalehele, et määruse koostamisel mõtlesid nad eelkõige roomajatele ja ka näiteks muttidele, kes võivad turistide lemmikloomadena saarele sattuda.

"Näiteks 1970. aastatel toodi meile nastik ja nüüd nad paljunevad siin rõõmsalt edasi, samas kui looduskaitse all oleva juttselg-kärnkonna arvukus on osaliselt nende tõttu langenud," ütles Lauk.

Tema sõnul on saarel kitsi, üks jänes ning omal ajal toodi ka viinamäetigusid.

"Aga kui keegi tooks siia veel rästikuid või mutte, siis see mulle juba ei meeldiks," märkis vallavanem.

Lauk lisas, et võõrloomaliikide sisseveo keelul on sajanditega väljakujunenud loodusliku tasakaalu rikkumise hirmu kõrval teinegi põhjus. "Võõrliikidega koos võivad tulla parasiidid ja haigused, mis võivad teistele liikidele samuti hävitavalt mõjuda," märkis ta.

Laugu kinnitusel ei hakka keegi saarele tulijate pagasis tuhnima, selle asemel loodetakse inimeste heatahtlikku suhtumist. "Salaja toomine ongi kontrollimatu, kuid vahelejääjaid saame halduskorras karistada," lausus ta.

Postimehe andmetel pole Eestis seni ükski omavalitsus vastu võtnud määrust, mis keelaks võõrloomaliikide sisseveo. Ruhnu vallavanem Lauk ütles, et ilmselt keegi teine seda ei teegi, sest peale Ruhnu teist muust mandrist nii eraldatud kohta Eestis pole.

Muu hulgas otsustas Saaremaast 70 kilomeetri kaugusel asuva Ruhnu vallavolikogu teisipäeval, et pärast mitmeaastast vahet hakkab saarele sel suvel regulaarseid laevareise tegema transpordifirma EVA Transi laev Ennu.

18 reisijat mahutav alus sõidab ajalehe Meie Maa andmetel Ruhnu vähemalt kord nädalas ning ühe otsa läbimiseks kulub kuni neli tundi. Pileti hind selgub vallavalitsuse teatel siis, kui leping laevafirmaga on alla kirjutatud.