Ruhrgas ei ütle, palju ta torude eest raha tahab
Juuli lõpus avaldas Eesti Päevaleht, et Saksa suur gaasikontsern E.ON-Ruhrgas saatis valitsusele üpris karmis toonis kirja, milles anti teada, et ettevõte võib minna riigi vastu kohtusse. Seda seoses riigikogus vastu võetud seadusemuudatustega, mis kohustavad AS Eesti Gaasi 2015. aastaks müüma enda omanduses oleva gaasitorustike nn põhivõrgu. Ruhrgas on teatavasti 33,66 protsendiga Eesti Gaasi üks kaasaktsionäridest.
Kuigi peaminister Andrus Ansipile ja president Toomas Hendrik Ilvesele saadetud dokumendis viitas Ruhrgas mitmel korral adekvaatsele kompensatsioonile, mida gaasivõrkude lahutamise seadus neile nende äramüümise eest justkui ei pakuks, polnud kirjas nimetatud mingit konkreetset summat, mida siis tahetakse saada.
Seetõttu küsis Eesti Päevaleht kirja saatnud Saksa gaasikompaniilt, mis summat nad siis tahavad. „Te kindlasti mõistate, et me ei soovi seda kommenteerida,” teatas kompanii poliitiliste suhete ja korporatiivse kommunikatsiooni osakonnas töötav pressisuhete juht Adrian Schaffranietz.
Samuti keeldus Eesti Gaasi üheks omanikuks olev Ruhrgas täpsustamast, kas nende võimalik nõue on kooskõlastatud teiste siinse gaasiettevõtte aktsionäridega, nagu Gazprom, Fortum ja Itera. Sest võimalikust kompensatsiooninõudest pole viimased vähemalt avalikke kanaleid mööda teada andnud.
Selge küsimus
See tekitab selge küsimuse, kas suure Saksa gaasifirma ähvarduskirja näol oli ikkagi tegemist suuresti vahu üleskeerutamisega. Tõelise – kohtuähvarduseni jõudnud – mure korral peaks ettevõttel loodetava kompensatsiooni suurus olema läbiarvutatud ning selle kinnihoidmisel poleks ka suuremat mõtet, kui just ei loodeta mingisuguste „salaläbirääkimiste” alustamisele. Loota, et Eesti valitsus midagi sellist endale lubaks, on aga naiivne.
Mitmed Eesti Päevalehega konsulteerinud gaasitorude Eesti Gaasist lahtihaakimise seadustamisega lähedalt seotud allikad pidasid Ruhrgasi kirja samuti imelikuks. Erinevalt sakslaste väidetust rõhutati, et neid kaasati kogu seaduseelnõu menetlemise ajal, samuti arvestati nii mõnegi nende parandusettepanekuga.
Seepärast peeti kirja stiili ehedaks näiteks sellest, kuidas üks Lääne-Euroopa suurkontsern arvab, et Eesti puhul on ikka veel tegemist lihtsalt mingi Ida-Euroopa banaanivabariigiga. „Kui ka lähevad kohtusse, siis valitsus on varemgi edukalt sellistega kohtus käinud,” ütles üks asjaga kursis olev allikas.
Ametlikuks seisukohavõtuks ja vastuse kokkupanemiseks saadeti Ruhrgasi kiri edasi majandusminister Juhan Partsile, kes energeetikavaldkonna eest vastutab. „Kavatseme vastata kirjale septembris,” teatas majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. Eesti Päevalehele anti majandusministeeriumist mõista, et ka neil puudub praegu info, millises suurusjärgus kompensatsiooninõudele Ruhrgas viitab.
Gaasitorude n-ö probleem tekkis sellest, et Eesti otsustas juunis riigikogus vastu võetud seaduseparandustega varem loobuda esialgu Euroopa Liidu reeglites kirja pandud erandist, mille järgi ei tulnud siin gaasivõrku gaasi tarnijast lahutada sama kiiresti, kui mujal Euroopas. Nüüd siis on teistes Euroopa Liidu riikides juba peamiselt tehtud liigutuse tähtaeg 2015. aasta algus.
