Russalka piirkonnas võeti mere haisemine luubi alla

 (4)

Põhjuste selgitamiseks ei ole siiani ühtki põhjapanevat uuringut veel tehtud. Keskkonnaamet laseb võtta Pirita tee ääres haisvast mereveest analüüsid, et selgitada ebameeldiva lõhna põhjus ja välistada lahesoppi sattunud reostus.

Keskkonnauuringute keskuse ja tervisekaitseinspektsiooni mikrobioloogia kesklabori võetud veeproovide vastused selguvad keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Madis Kõrvitsa sõnul reedeks. “Otsustasime tellida lisaanalüüsid haisvast kohast. Siis on selge, kas haiseb loodus või reostus,” ütles Kõrvits.

Mereinstituudi andmeil levitab spetsiifilist haisu vaid üks pruunvetikaliik Pilayella littoralis ning hais on kõige intensiivsem üle 20-kraadise õhutemperatuuri ja merevee madala seisu ajal.

Instituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles samas, et ammendavat uuringut pole tehtud. “Et põhjust teada saada, tuleb teha täpselt õigel ajal keemilisi analüüse. Meil oli küll paar aastat tagasi väike töö, aga seal pakkusime välja rohkem teoreetilisi võimalusi,” nentis Martin.

Täpselt ei tea keegi

Uuringu järgi võib mere haisemise põhjuseks olla nii sadeveekollektorisse tänavatelt sattunud ained kui ka kunagise Sikupilli tselluloosivabriku heitvetega lahte sattunud reostuse aeglane lagunemine.

Haisu põhjust on uurinud ka aktsiaselts Tallinna Vesi, mille väljavool toob Russalka naabruses merre Lasnamäe ja Pirita sademeveed. “Sinna võib olla tehtud omavolilisi reoveeühendusi, aga seda on raske kontrollida,” ütles avalike suhete juht Karita Sall.

Samal teemal:

TTÜ meresüsteemide instituudi teadlased on haisu võimalikuks põhjuseks nimetanud ka Paljassaare heitveepuhastusjaama süvaveelasust lahte sattuvat orgaanilist ainet, kuid selle võimaluse Tallinna Vesi välistab. “Operatiivseire andmete põhjal on mereväljalasu ümber meri puhtam kui Tallinna lahe üldine foon,” kinnitas Sall.

Pirita tee äärne merevesi hakkab ebameeldivalt haisema just palavaga. “Vesi seisab ja tekib hapnikupuudus, mis omakorda käivitab anaeroobsed protsessid – tekib väävelvesinik, mis lõhnalt meenutab fekaalide haisu,” selgitas Madis Kõrvits.

Olukorra lahendamiseks piisab keskkonnaasjatundja sõnul ilmamuutusest, mis paneb vee liikuma ja peatab käärimisprotsessi.

Russalka juures suplemine ohtlik

•• Haisvast vetikalasust paarsada meetrit eemal Russalka juures koerte ujutamiskohas suples eile kümneid puhkajaid. Esimest korda randa tulnud Jevgeni kiitis, et vesi on soe ja puhas.

•• Lasnamäelt veemõnusid nautima tulnud Ljuda ja Tanja ütlesid, et käivad Russalka juures ujumas tihti, sest Pirital on liiga palju inimesi, ja seni pole midagi juhtunud.

•• Aastast jahikoera Jimmyt vees jooksutav Vladimir leidis, et inimese jaoks on vetikaid täis vesi liiga räpane. “Jalgupidi olen vees, aga ujumas käin Kaberneemes. Siin pole ju puhas, laevad sõidavad mööda,” leidis ta.

•• Tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on meri Russalka juures saastatud ja suplejal potentsiaalne oht haigestuda. See vesi on tema kinnitusel reostatud ja proovide võtmine mõttetu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare