Russalka tunneliga liiklussõlme ehituse algus sõltub eurorahast
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on vastav taotlus koos Ülemiste liiklussõlme ja Tallinna Trammi projektiga antud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. “Kuna liiklussõlme väljaehitamine maksab sadu miljoneid kroone, siis üksi me sellega hakkama ei saa,” loodetakse abilinnapea sõnul 31. detsembril saada jaatav vastus ja sellega kaasnev rahasüst, mis kataks kuni 85 protsenti liiklussõlme kogumaksumusest.
AS-i SWECO Projekt infra-struktuuri divisjoni direktori Ülo Amori sõnul on nii Russalka liiklussõlme kui ka seda Ahtri tänavaga ühendava Põhjaväila lõigu ehitusprojekt pärast kolm aastat kestnud töid sisuliselt lõpetatud ja enne tööde alustamist on vaja taotleda üksnes ehitusluba.
Kui algselt kaaluti, et liiklussõlm tehakse kahele tasandile nii viadukti kui ka eri lahendustega tunnelite abil, siis lõpuks jäädi pidama niinimetatud pükstevariandiga tunneli juurde, mille üks säär on 220 ja teine 260 meetrit pikk. “Põhjaväila poolt läheb tunnelisse kaks pluss kaks sõidurada ja toimub maa-alune hargnemine nii Lasnamäe kui ka Pirita suunas,” kirjeldas projekti Amor. “Pluss veel üks vastassuunaline sõidurada Pirita poolt läbi tunneli Põhjaväilale.” Samas suureneb liiklussõlme ehitusega ka Lasnamäelt tulevale suunale antava rohelise tule aeg ja ristmiku läbilaskevõime muutub kõigil suundadel senisest paremaks.
Kuna liiklussõlme ümberehitamise kaks lähteprobleemi olid Viimsi ja Pirita suunalise liikluse kergendamine ning raskeveokite pääsemine sadamast välja ilma Narva maanteed koormamata, on SWECO infrastruktuuri divisjoni teede osakonna juhataja Henri Toomi sõnul praegune variant optimaalne. “Kui praegu peab Narva maantee kogu selle liikluse vastu võtma, siis edasiste prognooside kohaselt kandub enamik liiklusest 2025. aastaks Põhjaväilale, mis tähendab, et ristmik laseb päevas mõlemas suunas läbi ligi 4000 autot,” lisas ta.
Praegune ehitusprojekt näeb ette kogu tunneli ühes etapis väljaehitamist, mis võtab aega vähemasti poolteist aastat. “Seda ei ole eriti mõtet jupitada, sest liiklus on sellel ajal nagunii väga kõvasti häiritud,” seletas Amor.
Linna nõue on, et ühistransport peab sel ajal seal sõita saama ja seda ümber ei juhita, kuid autoga liiklejad võiksid spetsialistide hinnangul omale selleks ajaks leida alternatiivse liikumisvõimaluse.
Minimaalne laiendus
•• Kuna Russalka liiklussõlme puhul on tegemist kompaktse maa-alaga, mida ühelt poolt ümbritseb looduskaitsealune Kadrioru park ja teiselt poolt Russalka monument, on SWECO Projekti infrastruktuuri divisjoni teede osakonna juhata Henri Toomi sõnul tegemist ristmiku minimaalse laiendusega, sest enama jaoks ei ole kuskilt ruumi juurde võtta ja juba praeguse laienduse jaoks lõigati kaitseala piire veidi väiksemaks.
•• Just liiklussõlme asukoht tingib ka tavalisest kallima ja keerulisema tunneliga variandi valiku. “Selle juures on hea asi see, et jalakäijaid ja jalgrattureid ei pea kuskilt viadukti alt läbi viima,” ütles SWECO Projekti infrastruktuuri divisjoni direktor Ülo Amor.
•• Enne liiklussõlme tuleb üle Põhjaväila ka üks eraldi sild spetsiaalselt jalakäijate ja jalgratturite jaoks.
•• Kuna rannapromenaadi rajamisega kindlustatakse ära praegune kalda äär, siis tuleb Amori sõnul ka need tööd enne Põhjaväila lõigu ehitamist ära teha.
