Kohtumistel kogetu kokkuvõttena märgiti täna, et valdavalt on elanikud Euroopa Liiduga ühinemise suhtes positiivselt häälestatud. Kõige rohkem esitatakse küsimusi liitumislepingu tingimuste, võimaliku hinnatõusu ja iseseisvuse garantiide kohta.

Vastuseks väitele, nagu võiks liitumise edasilükkamisel teha seda tulevikus parematel tingimustel, pidasid riigi tippjuhid vajalikuks osutada arvamuse ekslikkusele. Euroopa Liidu laienemise järgmises ringis tuleks Eestil liitumisläbirääkimisi pidada juba 24 riigiga, sh praegused liitujad Poola, Leedu, Ungari jt, kes kõik seisavad oma majanduslike huvide eest.

Ühtlasi tähendaks see liitumise edasilükkamist vähemalt 4-5 aastaks, mille vältel aeglustub majanduskasv ja palgatõus ning jäävad saamata ka Euroopa Liidu toetused. Euroopa Liidus saab mitte üksnes Eesti areng, vaid ka iseseisvus kindlamad garantiid, kinnitati üksmeelselt.

Võimaliku hinnatõusu kohta ütles Parts, et seda on ületähtsustatud või koguni ekslikke väiteid esitatud. Hinnad kujunevad Eestis praegu ja ka edaspidi vabal turul. Nii ei ole näiteks õige väide, et bensiini hind tõuseb liitumisel drastiliselt. Kuna Eesti on juba rakendanud EL-is kehtiva aktsiisipoliitika, võib mootorikütuse aktsiisina lisanduda hinnale vaid 1,18 krooni. Samas suurenevad järgmisest aastast ka töötajate sissetulekud, sest 400 krooni võrra tõuseb tulumaksuvaba miinimum ning kahe protsendipunkti võrra alaneb tulumaks.

Riigijuhid said neljapäeval samuti ülevaate sellest, millele keskendub edasine teavitustegevus. Lepiti kokku kohtuda sama teema arutamiseks veel enne rahvahääletust.