Rüütel ootab kolmandat aastat Merilt aumärki
Riigikogu esimees Toomas Savi taotleb juba kolmandat aastat järjest teenetemärgi andmist riigikogu liikmetele Liia Hännile ja Arnold Rüütlile, sest seni pole otsustusõigust omav president Lennart Meri neid kõrge autasu vääriliseks pidanud.
Savi põhjendas Hännile ja Rüütlile IV klassi Valgetähe taotlemist nende panusega Eesti taasiseseisvumisel. Sama põhjenduse esitas Savi ka kahel varasemal aastal.
“Hänni oli Eesti Kongressi liige, Eesti Komitee liige, Ülemnõukogu liige, põhiseaduse assamblee redaktsioonitoimkonna esimees, minister aastatel 1992–1995 ja riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige. Rüütli teeneid pole mõtet aga üles lugedagi,” ütles Savi.
Savi sõnul sai ta lähtuvalt teenetemärgi seadusest soovitada Rüütlile ja Hännile IV klassi Valgetähe andmist, lõpliku otsuse teeb president. Kolmanda kandidaadina esitas Savi pikki aastaid rahanduskomisjoni nõunikuna töötanud Raimond Kala.
KANDIDAADID ÜLLATUNUD. Riigikogu esimees saabki igal aastal esitada auraha taotlusi kolme isiku osas, kes võivad olla kas riigikogu liikmed või riigikogu kantselei ametnikud. Nagu varasematel aastatel, ei esitanud president Meri ise teenetemärgi saamiseks ka tänavu ühtegi tegevpoliitikut.
Nii Rüütlile kui Hännile oli teenetemärgi võimalike saajate nimekirjas olemine uudiseks. “See on mulle meeldivaks uudiseks, eriti selles mõttes, et minu kandidatuuri esitaja on Toomas Savi,” tunnistas Rüütel. Ta ütles, et pole Eesti iseseisvuse taastamisel ja sellele järgnenud perioodil teinud midagi vaid teenetemärgi saamise nimel ja ei ole solvunud, et president pole talle aumärki annetanud. “Suhtleme presidendiga meeldivalt ja oleme viimasel ajal tunde juttu ajanud,” ütles Rüütel.
Hänni ütles enda sõnul nägevat põhjusi, mis tema kandidatuuri esitamise taga on. “Olen üsna kaua olnud poliitikas ja samas väga oluliste otsuste juures,” tõdes Hänni, pidades ise kõige olulisemaks ja huvitavamaks enda elus osalemist põhiseaduse tegemisel. “Aga mind ei riivaks, kui ma seal nimekirjas pole. Loodan edasi töötada ja veel midagi ära teha,” lisas ta.
Marju Lauristin ja Kaido Kama said teenetemärgi siis, kuid nad olid tegevpoliitikast kõrvale tõmbunud. Enn Tarto sai II klassi Riigivapi vabadusvõitlejana.
“Minu arusaam on, et president ei esita teenetemärkide kavalerideks tegevpoliitikuid,” märkis Savi napisõnaliselt.
Hänni sõnul on Eestis juba aastaid traditsioon, et tegevpoliitikuid ei hakata riiklikult autasustama. Kui seda tehakse, peab selleks väga eriline põhjus olema. “Küllap on inimese tööle põhjust anda hinnang siis, kui see töö on lõplikult tehtud,” ütles Hänni, kelle sõnul ei peaks siin keegi end puudutatuna tundma.
MERIL AINUÕIGUS. Rüütel ei soovinud kommenteerida seda, et president pole aastate jooksul andnud teenetemärki ühelegi tegevpoliitikule.
Tänavu on tegevpoliitikutest teenetemärkide saajate kandidaadid veel riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ja teist korda Enn Tarto. Neile taotleb III klassi Kotkaristi kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts.
President annetab vabariigi aastapäeval teenetemärgi umbes 590 inimesele, neist 470 inimese nime on ta isiklikult nimekirja pannud.
Põhiseadus annab presidendile autasude annetamise ainuõiguse. Teenetemärkide komitee vaatab läbi ministritelt, maavanematelt ja mujalt tulnud taotlused ning teeb esildised presidendile, kes otsustab lõplikult, kellele anda ja kellele mitte. Samuti võib riigipea autasu või selle klassi muuta.
Lisaks vabariigi aastapäevale annetab president teenetemärke oma riigivisiitide ajal ning Eestist lahkuvatele suursaadikutele ja diplomaatidele.
