Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida
Sihtasutuse Kunstimuuseum nõukogu otsustas, et maja pole ajaloolis-kultuurilist tausta ja head asukohta arvestades mõistlik müüa. Ligi 80 miljonit krooni väärt neorenessanslikku hoonet, milles praegu asub kunstimuuseum, soovib riik edaspidigi avalikuks otstarbeks kasutada.
Eelmise aasta lõpus pöördus kultuuriministeerium teiste ministeeriumide ja riigiasutuste poole, et need pakuks välja ideid, millist funktsiooni võiks hoone kanda, kui kunstimuuseum sealt tuleva aasta alguskuudel välja kolib. Ühtegi head pakkumist paraku ei tulnud.
“Mõte on selles, et hoone peaks kandma avalikku funktsiooni,” ütles kultuuriminister Paet. “Kõik, kel häid mõtteid, võiks neid meile avaldada.”
Suurepärane esindushoone
Ühe variandina on arutatud mõtet, et majast saaks uus riigi esindushoone, kuhu võiks kolida valitsus ja riigikantselei, kes praegu asuvad Toompeal Stenbocki majas. Paeti sõnul pole riigikantselei ega peaministri büroo sellist ettepanekut teinud.
Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk märkis, et oleks väga kurb, kui sinna tuleks näiteks erahotell. “Hoone võib kuuluda ka linnale ja riigile kahasse, et seal siis esinduslikke üritusi korraldada,” lausus ta, lisades, et teine korrus oleks selleks ideaalne.
Minister Paeti sõnul on lahenduse leidmisega aega umbes aasta. “Ükskõik, milline lahendus ka leitakse, kuid selge on see, et hoone vajab nii seest kui ka väljast renoveerimist,” lisas ta. “See on üsna kulukas, arvestades kõiki muinsuskaitse nõudmisi ja hoone praegust seisundit.”
Korralikku remonti pole tehtud vähemalt sada aastat.
Hoone müügi korral oleks tulu läinud uue kunstimuuseumi ehituskulude katteks. Raha leidmiseks saaks muuseumi ehituseks rohkem laenu võtta, ehk siis laenu tagasimaksed pikeneksid aasta võrra. “See oleks võimalus, kuidas rahaline seis tasakaalu viia,” pakkus Paet.
Hoones asus välisministeerium
Toompea oli hilisest keskajast kuni läinud sajandini maa-aadli linnaresidents. Seisuslikuks omavalitsusorganiks kujunenud rüütelkonnal oli oma hoone.
Uus kahekorruseline Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel 1845–1848 arhitekt Georg Winterhalteri projekti järgi. Ehitusaegne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni.
Aastail 1920–1940 asus hoones välisministeerium ja 1948– 1992 Eesti Rahvusraamatukogu.
1. aprillil 1993 avati Rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon, sest muuseumi kasutuses olnud Kadrioru loss oli amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembrist suletud.
Ekspositsioon tutvustab Eesti kujutava kunsti klassikuid 19. sajandist Teise maailmasõjani, väljas on Amandus Adamsoni, Paul ja Kristjan Raua, August Weizenbergi, Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Jaan Koorti, baltisaksa kunstnike, Eesti Kunstnikkude Rühma liikmete ja kunstikooli Pallas lõpetanute parimad tööd. T.K.
