Rüütli punakõnest pole salvestist

 (264)
Rüütli punakõnest pole salvestist
----

1988. aasta veebruari sündmustest Eesti Televisiooni arhiivist naljalt filmilõike ei leia.

1988. aasta veebruaris täitus Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 70 aastat. Okupatsioonivõimud üritasid omalt poolt sündmuse tähtsust vähendada ning sel puhul astus televisioonis ja kahes üleriigilises ajalehes, Rahva Hääles ja Noorte Hääles üles ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel.

“Seda teksti on jube lugeda,” lausus Isamaaliidu rahvuslaste ühenduse esimees Toivo Kallas. “Kui see oleks olnud Karl Vaino, vana tümika tekst, siis oleks veel aru saada, et ta nii rääkis, kuid Rüütel poleks küll pidanud siis enam niisugust kõnet pidama,” lausus Kallas.

Nimetatud kõnes, kus on juttu ajaloo senisest mitmekülgsema hindamise vajadusest, ütles Rüütel, et igal realistlikult mõtleval inimesel on selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla. “Ajalehtedes on kirjas, et selle kõne esitas Rüütel ka televisioonis, kuid niisugust linti ETV arhiivis ei ole,” ütles Kallas. Juba aastaid tagasi üritas ta linti selle kõnega leida, kuid tulutult.

“Arvan, et toonased võimulolijad on selle videolindi kõrvaldanud,” ütles Kallas.

ETV endine juht Ilmar Raag puutus enda sõnul ka ise 1991. aasta sündmustest filmi tehes kokku avastusega, et ETV arhiivis on pöördeliste aastate sündmustest väga vähe materjali. “Nii olid filmis kasutatud dokumentaalmaterjalid pärit Rootsis elava eestlase Enn Nõu koduarhiivist,” ütles Raag.

Mitmesugused seletused

Samas liigub Raagi sõnul teletöötajate seas nn konspiratsiooniteooriaid materjalide kadumise kohta aastatel 1990–1993. “Üks teooria väidab, et KGB tegelased võtsid osa linte lahkudes kaasa, teise kohaselt on punaminevikuga endised teleinimesed end kompromiteerivaid linte minema viinud ja kolmandaks võis osa endisi teletöötajaid lahkudes lihtsalt igaks juhuks midagi kaasa võtta,” ütles Raag.

ETV arhivaar Aare Tiisväli, kes Enn Nõu jaoks 1989. aastast ETV uudiste- ja kultuurisaateid lindistanud, arvas, et see Rüütli esinemine võis ka otse eetrisse minna. “Siis oli suur lindipõud, ning paljusid asju tehti otse,” rääkis Tiisväli.

Mingit tagasiteed ei ole

•• Väljavõtteid Arnold Rüütli kui ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe kõnest, mis avaldati 1988. aasta 23. veebruari Rahva Hääles ja Noorte Hääles.

“Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus.

Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades.

Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi elus saavutatut.

Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare