Ruutsoo: keskerakondlik meedia on käitunud kriisis kõige mõistlikumalt
„Praegust majanduskriisi peaks kajastama meedias konstruktiivselt,“ rääkis Ruutsoo Päevaleht Online’ile.
„Kui vaadata ajalehte Pealinn, siis see tegeleb peamiselt Keskerakonna kiitmisega, kuid taktikaks pole valitud kritiseerimist. Kirjutatakse sellest, et kuskil avati supiköök või hättasattunutele pakutakse tasuta juristi konsultatsiooni. Leht on üles ehitatud positiivsusele, et mida kõike linn teeb millegi suurema saavutamiseks,“ jätkas ta.
„Selge on see, et see on ühtlasi ka Keskerakonna propaganda. Linn toetab ju enda asju ning teeb seda suhteliselt mõistlikult, sest kedagi ei tehta otseselt maha, vaid viidatakse nendele asjadele, mida tõesti tegema peaks,“ lisas ta.
„Niisuguseid positiivseid uudised selle kohta, et midagi ikkagi tehakse antakse juriidilist nõu, majanduslikku toetust, püütakse laenude garantiisid anda. Seda peaks kogu meedias palju rohkem olema,“ rääkis Ruutsoo.
„Kui raha on suhteliselt vähe siis peaks valitsus välja mõtlema kuidas esitada positiivseid uudiseid „hoolitsevast isast“. Edgar teeb seda praegu väga tõhusalt,“ jätkas ta.
Siiski nentis Ruutsoo, et ta ei ole väga kindel selles, kas munitsipaalmeediat kui sellist vaja on. „Kindlasti saaks hakkama ka ilma selleta,“ lisas ta.
Ruutsoo rääkis, et saadab Rahvusringhäälingule umbes korra nädalas kirja ning viimane kiri puudutas seda kuidas hommikutelevisioonis lehti tutvustati.
„Kõiki lugusid kajastati neutraalselt, kuid kui jõuti Edgar Savisaare artiklini, kus ta rääkis, et oleks vaja supikööke ning talonge tekitada. See peale ütles avalik-õiguslik televisioonis saatejuht umbes midagi taolist, et mõnel inimesel pole sotsialism meelest ära läinud,“ jätkas ta.
„Vana kommunist, kes ei saa lahti nõukogulikust mentaliteedist, tahab hakata taaskord talonge jagama - niisugune on hoiak Edgar Savisaare suhtes,“ ütles Ruutsoo.
„Ühelt poolt on see stigmatiseerimine ning teiselt poolt surutakse riigitelevisioonis maha sotsiaalselt elutähtis teema,“ jätkas ta.
Ruutsoo, kes on õppejõud ka Helsingi ülikoolis, toob näiteks, et Soomes on supikööke avatud juba mõnda aega ning töötutele jagatakse välja talonge, mille eest saab endale riideid hankida.
