Saadiku ihukaitsja: püüdsin tagada kaitstava puutumatust

Eesti Päevaleht avaldab Eesti suursaadikut Marina Kaljurandi eile kaitsnud politseiniku ettekande juhtunust.

Kell 11.30 lahkusime Eesti Vabariigi suursaatkonnast autoga, milles viibisid suursaadik, pressiesindaja, autojuht ja mina. Miilits suutis enam-vähem või-maldada normaalse väljasõidu.

Kell 11.40 jõudsime Argumentõ i Faktõ pressikeskusesse, kus kell 12.00 pidi algama suursaadiku pressikonverents. Meil oli vastas asutuse juht, kes saatis suursaadiku ja pressiesindaja oma kabinetti teisel korrusel.

Olin mõne minuti ukse taga seisnud, kui kuulsin esimeselt korruselt lärmi ning kohe jooksis karjudes minu poole mitu vene keelt kõnelevat noorukit. Minu hüüde peale, et ruumi ei tohi siseneda, tuldi mulle kallale ja püüti mind ukselt ära tõmmata.

Esimesed neli-viis karjuvat tegelast suutsin ma ära nügida, kuid neid tuli järjest peale. Sain ennast ukse vahelt nii sisse suruda, et nad ei saaks uksest sisse. Mind aitas väga palju Eesti saatkonna pressiesindaja Franek Persidski, samuti asutuse juht.

Mingil hetkel õnnestus mul ründajatele politseigaasi (pipragaas – toim) näkku lasta ning nad tõmbusid hetkeks tagasi. Sel hetkel suutsime ukse kinni suruda ning seestpoolt barrikaadida.

Suursaadik Marina Kaljurand viga ei saanud. Ainult gaas, mida lasksin ründajate vastu, täitis ka ruumi, kus ise viibisime, kuid teist võimalust mul käituda ei olnud. Gaasi lasksin mina,  ründajad ega asutuse turvamehed ei teinud seda.

Kuna selle hetkeni ei olnud veel miilitsatöötajaid saabunud ja ukse taga kostis lärmi, olin valmis järgmist rünnakut tõrjuma pulberkustutiga, mille Franek Persidski mulle andis. Kuid seda ei läinud vaja, kuna saabus miilits, kes hakkas maja pealt neid aktiviste kinni püüdma.

Umbes pool tundi pärast intsidenti toimus pressikonverents, kus seisin meie saadikust mõne meetri kaugusel. Seal vahejuhtumeid ei esinenud.

Kuid kui olime majast lahkunud ning autoga teele keeranud, hakati meie autot võililledega pilduma ning skandeerima. Esimestel minutitel taoti meie autot rusikatega, kuid siis saabus selle organisatsiooni juht (Našide liider Vassili Jakimenko – toim) ning ta ei lubanud autot neil tüüpidel puudutada. Kuid liiklus oli kinni – kaks autot takistasid liikumist – ja nad karjusid meile terve kilomeetri hüüdlauseid.

Miilitsalt ei saanud me järjekordselt mingisugust abi, kuigi teatasime olukorrast oma saatkonna julgeolekudiplomaadile ja see teavitas miilitsat. Ise viga ei saanud, käitusin, nagu selles olukorras õigeks pidasin, tagades kaitstava puutumatust.