Saadikukandidaatide vastused Eesti Päevaleht Online’i lugejate küsimustele, I osa

Eesti Päevaleht Online’i lugejad said kolme nädala vältel esitada 2. märtsil riigikokku kandideerivatele inimestele küsimusi. Kuigi kõik vastused pole veel saabunud, alustame vastuste avaldamist. Siin on esimene osa riigikogu saadikukandidaatide vastustest, tähestiku järjekorras.

Andrus Ansip, Reformierakond

Kuidas kommenteerite oma seotust Tartu kasiinodega?

Absurdne laim. Loodan, küsija teab, et sellise seose esitajad on avalikult vabandanud.

Anneli Kannus, Res Publica

Milline on Res Publica seisukoht EV Kaitsejõudude suhtes?

Kaitsejõude tuleb edasi arendada, et olla valmis tänapäevastele ohtudele ja riskidele adekvaatselt reageerima. Tähtis on tajuda riigikaitse laiemat funktsiooni kodanikuühiskonnas. Riigikaitse peab olema kõrgemal päevapoliitikast. Vaid nii suudame kasvatada rahva kaitsetaset ning integreerida senisest enam militaar- ja tsiviilstruktuure kaitsevõime tõstmise nimel.

Meie eesmärk on saavutada kaitsevõimeliste kodanike võimalikult suur valmisolek kaitsetegevuseks. Prioriteetsed valdkonna – kaitseliidu arendamine ja tegevuseesmärkide täpsustamine ning riigikaitselise väljaõppe tõhustamine. Tahame sõlmida kaheks või enamaks parlamendiperioodiks kokkuleppe riigikaitse arengu põhiküsimustes, mis tagab riigile stabiilse ja dünaamilise arengu.

Lisaks

• Soodustame tudengite ajateenimist enne õpinguid, töötame koos ülikoolidega välja mehhanismi, kuidas kanda üle kaitseväeteenistuses saadavad ainepunktid

• Väärtustame sõjaväelase kutset

• Ajateenistuse läbinud tudengitel kustutatakse selle perioodi õppelaen

• Viime ajateenistuses sisse tõhusa keeleõppeprogrammi ja tasuta autojuhikursused

Ants Leemets, Reformierakond

Te olete jälle jõudnud Lääne-Virumaale. Kuidas hindate Marko Pomerantsi (maavanem) pingutusi maakonna edendamisel?

Tere,

1995.a.maavanema kohalt lahkudes soovitasin uueks maavanemaks Marko Pomerantsi. Ta on hästi toime tulnud. Kriitikat võib ka muidugi ka teha. Põhimõtteliselt tuntud ja hinnatud (ka luuletajana). Huvitav fakt on, et oleme mõlemad Teatriklubi liikmed ja kui tahtsime Hamletis lavale tuua Fortinbrasi osas Siim Kallase, ta hakkas pööraselt vastu.

Irina Stelmach, Kristlik Rahvapartei

I. Stelmach on rahvuselt juut ning mind huvitab, et kas ta kandideerib juutide pärast Eestis, Iisraelis ja maailmas üldse või Eesti rahva pärast? Kas I. Stelmach armastab eesti rahvast? Ma annaks oma hääle teie poolt, sest te olete haritud ja ühiskondlikult aktiivne, aga mismoodi ja mida on teil plaanis teha meie rahva heaks, kui te riigikokku saate? Millised on Eesti kõige valusamad punktid, mida oleks teie arust kohe vaja muuta? Igatahes soovin teile edu valimistel!

Kahjuks ei pea võimalikuks vastata lugeja küsimustele. Kui ta tunneb mind ja minu loomingut, oskab ta vastata nendele küsimustele ise.

Jaanus Rahumägi, Res Publica

Oled väga USA lembeline mees. Oled saanud sealt koolitust ja abi ja nüüd küsimus: Kas toetad ja pead vajalikuks USA rünnakut Iraagile? Olgu Hussein kui paha mees tahes, ei ole tema kindlasti rünnaku põhjuseks ja millegipärast tuumarelvaküsimuses usun rohkem Iraaki. USA võib kõiksugu tõendeid vabalt ise toota, et naftale vaid käpp peale saada. Kui venelane on nõrk, siis on tasakaal maailmast kadunud ja see olukord muutub järjest ohtlikumaks, kuna üks gigant ei tunneta enam piire. Kas Eesti poliitikud peaksid silma kinni pigistama ja USA-d takka kiitma ja isegi abistama või hoopis teatama karmilt oma sõjavastane seisukoht, isegi kui toob kaasa ebameeldivaid tagajärgi. Küsimus lihtsustub, kas liituda tugevama kambaga ja mõnitada sealt nõrgemat-see nagu pole karateka moraal või poliitikul ei olegi enam moraali?

Ma olen kurjategijate vastane mees ja ainult oma pere lembene, USA võimalik rünnak Iraagi vastu ei puutu siin asjasse. Selleks, et nii olulises küsimuses avaldamist väärivat seisukohta võtta pean teadma asjaoludest rohkem ja mitte laskuma emotsioonidesse. Inimesena vihkan ma igasugust vägivalda ja rünnakut. Armastan rünnakut vältivat enesekindlust. Enesekaitses kehtib aga siiani ka üks teine reegel: „parim kaitse on rünnak“. Kas tegemist on antud olukorras enesekaitsega ma ei tea. Tean ainult niipalju, et ameeriklased, kellega olen siiani asju ajanud on olnud ausad ja sõnapidajad mehed.

Milline on Teie seisukoht perepoliitikas- kuidas saab tagada eesti rahva säilimise?

Minu seisukoht selles küsimuses on väga lihtne: Eestis peab palju lapsi juurde sündima ja nad peavad saama kodumaise kasvatuse, hariduse ja võimaluse areneda. See eeldab, et peredel on vara seda kõike oma lastele pakkuda. Perekond ja lapsed on ühiskonna alus, vastasel korral puudub kõigel ülejäänul mõte.

Teie ühes küsimuses peituvad tegelikult kaks erinevat küsimust. Esiteks, Eesti rahva säilimine. Res Publica seisukoht on see, et lapsi ei ole võimalik osta.

Meie eksperdid on töötanud välja demograafilise olukorra parandamise meetmed ja nendega saate tutvuda meie valitsemisprogrammi osas Lasterikas Eesti.

Nimetaksin kahte võtmeküsimust, mis on aluseks rahva säilimisele. Esiteks peame Eestis antava haridustaseme viima Euroopa tipptasemele. Ainult nii oleme konkurentsivõimelised. Teiseks rahvuslik kokkulepe sündivust mõjutavate meetmete osas.

Milline on Teie seisukoht migratsioonipoliitikas- kuidas saab tagada eesti rahva säilimise?

Migratsioonipoliitika peab vastama Eesti rahvuslikele huvidele ja ainult sellele. Ilmselt tuleb meil kaaluda tipptööjõu sissetoomist, kuid massilist sisserännet peame kindlasti vältima.

Jaanus Raidal, üksikkandidaat

Kuidas Te suhtute EL-i ja kuidas see mõjutaks Lõuna - Eesti arengut Teie arvamuste kohaselt?

Suhtun EL-I skeptiliselt, kuna leian et investeeringud Lõuna – Eestisse on liialt väikesed ja mitte arvestatavad sellisel näol.

Kas Te suudate riigikogus saavutada sarnaseid tulemusi Lõuna - Eesti arendamisel nagu Otepääl?

Jah, suudan küll.

Jüri Adams, Isamaaliit

Kas riik tervikuna peaks avalikuks tulnud vigade parandusi tegema põhiseadust ja õigusteooria põhitõdesid järgides, või eemärk pühendab riigi puhul abinõu. Pean silmas eelkõige maksuintresside sissenõudmise seaduslikuks "kohendamist" tagasiulatuvalt 7 aasta tagusesse aega.

Maksundusõigus ei ole õiguse selgemaid valdkondi. Miks on see nii? Ühest küljest elab ikka veel edasi nõukogude aja “teooria” (mis just praegu tuleb uuspahempoolsete-totalitaristide seisukohtades taas esile), mille järgi alama rahakott oli riigi oma ja maksu võtmise üksikasjad taandusid siis vaid poliitilisele ja majanduslikule otstarbekusele. Teisest küljest on maksundusega tegelejate hulgas laialt tuntud ja kasutusel rahanduse mõisteaparatuur ja sõnavara, millest omakorda on sündinud suuri segadusi. Praeguse Teie küsimuses on sellise segaduse keskmeks sõna “intress”. Rahanduses on selle põhitähenduseks raha “kasvik” ja võlgu olija peab üldjuhul tagastama võlasumma koos kasvikuga, aga sama on kohustatud tegema ka võla maksmisega viivitaja: ka viivitatud aja eest tuleb tasuda ka kasvik.

Paraku ei ole need teoreetilised lähtekohad minu arvates rakendatavad maksunduse valdkonnas, isegi kui kas harjumusest või otstarbekohasusest kasutatakse samakõlalist terminoloogiat. Maksukohustuslane ei ole võlgnik ega riik võlausaldaja. Seepärast ei ole ka maksumaksmisega hilinenud maksukohustuslane juriidiliselt sama mis viivitusse langenud võlgnik. Kui riigi seadus ütleb, et maksmisega hilinenud maksukohuslase peale pannakese veel mingi täiendav kohustus, siis selle puhul on sisuliselt ikka tegemist karistusega, ükskõik, kas seda nii nimetatakse või ei. Seda juriidilist sisu ei muuda ka see, kui riik on otsustanud taolise karistuse kehtestada rahalise sissenõude kujul, või kui ta on otsustanud taolise rahalise karistuse suuruse arvestamisel kehtestada laenuintresside arvestamisega sarnase meetodi. Maksuvõlgnevuse juriidilist sisu ei muuda ka see, kui riik on näiteks maksuvõlgnevuse kompenseerimiseks sunnitud võtma omakorda laenu, koos sellega kaasnevate intressikulutustega.

Niisiis: kui olete erapangale võlgu näit 1000 krooni või kui teil on kohustus riigi maksuameti ees 1000 krooni ulatuses, siis olenemata sellest, et teie rahakoti seisukohalt neil asjadel võib-olla üldse ei ole mingit erinevust, ja olenemata ka sellest, et panga ja maksuameti raamatupidamised on sarnased, juriidilisest seisukohast on tegemist täiesti erinevate asjadega.

Eelnev pikk sissejuhatus oli vajalik, et põhjendada mõnda olulisemat järeldust. Esiteks: mitte mingisugust “maksuintressi” ei saa kehtestada tagantjärele. Tagantjärele saab aga anda soodustusi ja kergendusi, kuni maksukohustuse ja karistuste täieliku kustutamiseni. Teiseks: kuna “maksuintress” on oma iseloomult karistus, siis peab selle rakendamise eelduseks olema “süü” olemasolu. Ja muidugi peab olema võimalus otsuseid vaidlustada halduskohtus. Kolmandaks: kuna “maksuintress” on oma iseloomult karistus, siis peab selle suurus olema mõistlikus proportsioonis “süü” suurusega, eeskätt muidugi maksmata jäetud maksusumma suurusega. Neljandaks: karistuse mõte on saavutada seda, et tulevikus oleks vähem põhjust karistusi rakendada, süüdlase majanduslik laostamine ei saa olla karistamise eesmärk.

Kas riik tervikuna peaks avalikuks tulnud vigade parandusi tegema? Jah muidugi, aga elus ei ole asi nii lihtne. Et midagi toimunut tunnistada veaks, selleks läheb tavaliselt vaja pikki ja raskeid vaidlusi. Ma ei usu ka, et me saaksime rääkida, et on olemas mingisugused “õigusteooria põhitõed” selles mõttes, et oleks mingisugune loetelu nendest, mis oleks ülemaailmselt valdavalt tunnustatud.

Siiski on olemas paljude riikide kogemusi, mida võiks ka meil silmas pidada. Tagantjärele võib ju otsustada, näit. kasvõi riigikohtus või parlamendis seaduse muutmise teel, et kunagi on midagi valesti tehtud, et kelleltki on maksu võetud liiga palju või ka liiga vähe, olgu siis kasvõi sellepärast, et tol ajal kehtis ebaõiglane seadus, või et seda rakendati valesti, vms. Kuid kui juttu on mõnele asjaosalisele olulise suurusega summadest, siis ei saa neid otsustada vaid puhtalt juriidiliste arutluskäikude kaudu, vaid tuleb arvestada ka seda, kas tagantjärele õiglus üldse on teostatav, ja kui on, siis millisel moel ja millise hinnaga.

Kunagise vea parandamine saab toimuda vaid praeguse aja majanduslikus ja rahanduslikus kontekstis. Eespool juba nimetasin, et kellegi majanduslik laostamine (laiemalt: uue ebaõigluse loomine) ei tohiks olla õigluse taastamise tulemuseks.

Hüperinflatsiooni aja tüüpilisi “intresse” ei tohiks kasutada teistel aegadel. Omaksvõetud kohustusi peab saama mõistlikult ajastada. Kui aga selgub, et riik on kunagi teinud vigu, mis seisnevad selles, et kelleltki on maksu liiga palju võetud, siis sellise vea parandamine on võimalik vaid sel määral ja niisuguses tempos, nagu ühiskonna “ühisrahakott” seda võimaldab.

Veel õpetavad maailma kogemused, et varasematest aegadest pärinevate segadustele lõpu tegemiseks on otstarbekas anda mõnele organile õigus teha individuaalseid kokkuleppeid ja otsustusi, eriti andeksandvaid, õhkujäävaid kohustusi aga korraldada uutesse, mõistlike tulevikukohustuste vormidesse.

Kristiina Ojuland, Reformierakond

Millist piiri hakatakse lugema peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga Euroopa Liidu ida piiriks kas see mis kehtestati Tartu rahuga või see kus on loovutatud Petseri.

Euroopa Liidu idapiiriks hakatakse lugema täna reaalselt toimivat Eesti-Vene kontrolljoont.

Maimu Berg, Rahvaliit

Mis ajendas Teid kandideerima rahvaliidu nimekirjas ja kas riigikogu töö tundub

Teile ahvatlevana, mida loodate korda saata kui osutute valituks.

Poliitikahuvilisena tutvusin lähemalt mulle vähemasti teoreetiliselt sümpaatsete parteide programmidega ja jälgisin ka nende senist tegevust. Rahvaliidu programm rahvuskultuuri esikohale seadmisega, samuti soodustustega, mida eeskätt lasterikastele peredele pakub tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, tundus kõige lähedasem ja realistlikum. Kui ajavaim on selline, et kirjanikuks või kunstnikuks tituleeritakse igaüks, kes midagi kaante vahel ilmutanud või seinale sodinud, siis on viimane aeg toetada rahvuskultuuri selle sõna klassikalises tähenduses. Meie tippkultuur on erakordselt oluline ja mõnedes kunstiliikides rahvusvahelisel kõrgtasemel, kuid ükski tipp ei sünni õhku, kõik vajavad tugevat alusmüüri, seda nn püramiidi põhja. Ja selle tugeva põhja eest seisab kõige veenvamalt Rahvaliit. Kunagi rahvuslike loosungitega alustanud Isamaaliit ei mõju pärast võimuloldud aastaid enam kuidagi veenvalt ja Mõõdukate sotsiaaldemokraatlikkust on raske tõsiselt võtta. Ning liberalistlikud hoiakud mulle ei sobi. Meenutagem, et ka Keskerakond püüdis mõne aasta eest Liberaalsesse Internatsionaali pääseda.

Rahvaliit ei ole valijaid petnud, on sirgjooneline ja õigluse eest väljas. Mina ka. Ja veel meeldib mulle Rahvaliidu loodushoidlikkus. See on mentaliteet, mille peab maalt ka linnadesse sisse tooma. Linnakeskkond peab muutuma inimsõbralikuks, autouputus kaduma.

Ei, Riigikogu töö ei tundu mulle üldse ahvatlevana, tundub väga raskena ja millegipärast lausa lahingusse minekuna. Ma arvan, et üksikul tegijal on väga raske sõnastada, mida ta konkreetselt Riigikogus korda saadab, sest see ei olene nii palju endast kui tahaks. Jääb mulje, et Riigikokku oleksid paljud säravad vaimud otsekui tuhmuma läinud. Ja rahvas on seisukohal, et vali sinna keda tahad, tulemus on ikka üks. Ometi on meil tõhusalt toimiv riik. Kuid kindlasti on seadusandluses veel väga palju ära teha.Samas on oluline ka inimeste seaduskuulekus. Seda peaks püüdma saavutama, (kuigi minu arvates mitte vapslike loosungitega stiilis kord majja!). Ka kõige paremad seadused ei maksa midagi, kui neid ei täideta. Minu meelest saavad paljud meie hädad alguse just sellest, et me ei austa piisavalt oma riiki, oma Põhiseadust. Aga austus ja armastus peavad olema kahepoolsed. Väike ja õnnekombel meile taas vabana kätte tulnud riik peaks kõigile olema väga armas, aga ta peaks ka andma põhjust ennast armastada. Ja just sellele, et oleks põhjust oma riiki rohkem armastada, et riik armastaks rohkem oma kodanikku, oma inimest, sellele tahangi kaasa aidata, kui valituks osutun.

Märt Rask, Reformierakond

Oma seniste väljaütlemistega olete andnud mõista, et riik ei kavatse sundüürnike probleemi lahendamisse sekkuda ja üürnikud-omanikud lahendagu vaidlused iseseisvalt. Millega on selline suhtumine põhjendatud?

Ma ei tahaks väita, et riik probleemi lahendamisse ei sekku ja üürnikud - omanikud peaksid lahendama vaidlused iseseisvalt. Vastupidi, mõni nädal tagasi võttis Riigikogu vastu üürivaidluse lahendamise seaduse, mis võimaldab luua üürnikele- omanikele tõhusa kohtueelse vaidluste lahendamise organi. Loomulikult on tagastatud majade üürnikel ja õigusjärgsetel omanikel kõik need õigused, mis ülejäänud üürnikelgi.

Miks majade tagastamise hetkel ei informeeritud vara tagasi saanud isikuid asjaolust, et riik pikendab üürilepinguid (pean silmas 2002 aasta suvel vastu võetud seaduse parandusi)?

Pean natuke täpsustama- 2002. aasta suvel tagastatud majasde üürnike lepinguid ei pikendatud. Eelmise aasta suvel jättis Riigikogu lihtsalt kehtima need seadusesätted, mis on kehtinud juba 1997ndast aastast, kui Riigikogu võttis KMÜ koalitsiooni ajal vastu tagastatud majade üürnikke puudutavad seadusemuudatused. Pikenemine tulenes otseselt sealt. Seadust tundvatele üürnikele - omanikele kehtiv õigus üllatuseks ei osutunud.

Kas Teie arvates saab käsitleda kehtiva üürilepingu täitmise nõudmist ja üürilepingu rikkumiste fikseerimist omanikupoolse sundüürniku kiusamisena?

Kõik sõltub sellest, kuidas üürilepingu täitmist nõutakse. Lepingulised vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste käigus, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. Peale üürikomisjonide moodustamist võivad pooled sinna pöörduda.

Kas sundüürnik peab täitma omaniku poolt tehtud seaduslikke ja põhjendatud ettekirjutusi?

Lepingupooled peavad täitma vastavast üürisuhtest tulenevaid kohustusi. Kohustuste rikkumise korral tuleks jällegi pöörduda kohtusse.

Millist nõu probleemi lahendamiseks annate majaomanikele?

Tuleks katsuda tagastatud majade üürnikega läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Selge on see, et tavalisest oluliselt soodsam üürisuhe ei saa kesta lõputult ja kui üürnik vastavas kohas elada tahab, tuleks mõistlikkusest lähtudes ka temal järeleandmisi teha. Teiseks võiks tagastatud maja omanik üürnikku aidata. Tihtipeale ei oska tagastatud majade üürnikud oma õigusi realiseerida (erinevad abiprogrammid jne), kuid üürnike õiguste realiseerimine on ka tagastatud majade omanike huvides.

Kas Eesti riigil lasub kohustus sundüürnike probleem lahendada?

Eesti riigil on kohustus hoolitseda abivajajate eest. See tähendab, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad hoolitsema nende tagastatud majade üürnike eest, kes ise enda probleeme lahendada ei suuda.

Kas seadused peavad olema kirjutatud sellises sõnastuses, et 90% inimestest neist aru saavad või nii, et ainult juristid aru saavad?

Seadused peavad olema nii kirjutatud, et keskmiselt haritud inimene nendest aru saaks. Reeglina see ka nii on. Tagastatud majade üürnikke puudutavate seadusesätete mõistmiseks on vajalik keskmisest veidi suurem pingutus, sest lisaks nendele konkreetsetele seadusesätetele, mis tagastatud majade üürnikest räägivad, on vaja teada ka üldisi üürilepingu sätteid.

Mis on teie valimisplatvorm? Kas kavatsete Virumaal ja vabariigis midagi paremaks muuta?

Iseenda ja saatuse tahtel olen neljandas valitsuses kuuendat aastat minister. Vist Eesti staažikaim. Arvan, et mu kogemus võiks olla Eesti elu edendamiseks Riigikogus vajalik. Ministrina olen tegelenud eelkõige Eesti riikluse küsimustega, mis ei erista Virumaad Võrumaast. Riigikogu valimiste seaduse vastuvõtmisel pidasin valitsuse esindajana olemuslikult tähtsaks Virumaa identiteedi määratlemist.

Virumaa on Virumaa. Mis Lääne ja Ida? On Virumaa, mille pealinn on Rakvere!

Taasiseseisvumisel oli tarvis liita kaks maakonda üheks valimisringkonnaks, kuid tänaseks on see vajadus ära langenud. Eripalgeliste Ida-Viru ja Lääne-Viru kuntslik kooskäsitlemine tuleb lõpetada, sest tegemist on paljuski kokkusobimatute kultuuri,- rahvastiku- ja majandusruumidega, mis nõuavad erinevat lähenemist. Minu jaoks on Virumaa identiteet ja selle lahustuva väärikuse taastamine uus väljakutse. Selle pärast kandideeringi just siin. Varasemast poole väikesem valimisringkond on uus nähtus nii kandideerijaile kui ka valijaile; see võimaldab keskenduda Virumaa probleemide lahendamisele.

Olen endale püstitanud kõige üldisema eesmärgi – Virumaa identiteet. Täpsemad ja konkreetsemad prioriteedid, mis mahuksid riigieelarve raamistikku saab sõnastada koos valijaga. Järva ja Viljandimaa valijad, kes mu 1999.a. Riigikogusse lähetasid said sellega hakkama. Paide kohtumaja renoveeriti vaatamata säästueelarvele ja Viljandi Vangla kesklinnast väljaviimine on tänaseks pöördumatu protsess. Kõike ei saa korraga, mistõttu tuleb igasuguse rahastamise juures näha ette ka järgmisi arenguid, üldist eesmärki silmast laskmata. Rakvere ajaloolis- kultuurilise keskusena peab tõusma otsustajate hulka.

Reet Roos, Res Publica

Teie kandideerite Raplamaal. RS kuuluvad peamiselt noored. Jälgides teie liitu kuuluvate inimeste sõnu ja tegusid jääb arvamus, et vanemaid kui 35 enam vaja ei ole. RS programmis aga Te lubate pöörata ka vanematele inimestele tähelepanu. Kas need jäävad sõnadeks paberil enne valimisi või tuleb tegusid ka?

Res Publica ei ole sugugi ainult noorte erakond. RP-l on olemas nii eakamad liikmed kui ka täiemahuline sotsiaalprogramm, mis näeb ette ka vanemate inimeste olukorra parandamise ja seda läbi väga konkreetsete sammude.

Kõiki tegevusi, mis nõuavad lisaraha, on lubada lihtne, aga teoks teha raske, tihti isegi võimatu. Raha ühelt eelarverealt teisele ümber jagada on juba lihtsam. See, mida Res Publica eakate heaks teha kavatseb, on vägagi teostatav, kuna ei nõua riigi rahakotist lisa võtmist.

Kõigepealt, odavate ravimite turule tagasi lubamine ei maksa riigile midagi. Sellega kaotavad ainult mõned kasumiahned kalliste ravimite vahendajad.

Ning teiseks, pensionide euroopalik arvestamine ja sidumine majanduskasvuga on tekkiva lisaressursi õiglane jagamine.

Kolmandaks, meditsiinisüsteemis korra loomine ja olemasoleva raha parem ärakasutamine ei nõua samuti lisaraha juurde, tuleb ainult lõpetada raiskamine ja loobuda ametnike kõrgetest palkadest.

Olen nõus, et väga oluline on jälgida, milline erakond mida lubab ja kas lubaduste täitmine ka reaalne on. Olen kindel, et meie ideed on vägagi teostatavad ja pole sugugi tühjad sõnad.

Rein Lang, Reformierakond

Kas Te ise usute ka seda juttu, mida te räägite?

Loomulikult.

Silver Meikar, Reformierakond

Kas sa arvad, et saad kokku vajaliku hääle arvu? Mis on su eesmärk riigikogus?

Jah, võtan riigikokku kandideerimist äärmiselt tõsiselt. Usun, et need seisukohad ja ideed, mida esindan, peaksid olema riigikogus esindatud, seetõttu kandideeringi.

Tänu nendele seisukohtadele ning meeskonna heale tööle saan suure tõenäosusega piisavalt hääli ringkonna mandaadi saamiseks.

Tarmo Loodus, Isamaaliit

Miks on Teie poolt juurutatud ID-kaart kõigile kohustuslik?

Vähemalt viiel lihtsal põhjusel:

1. Tagada aastaks 2006 infotehnoloogiliste kasutusvõimaluste lai olemasolu – isikutunnistusega varustatud rahvas seda kindlasti on

2. Tagada kõigile võrdsed võimalused asjaajamises. Kas neid ka kasutatakse, on iga inimese otsustada. Tagada digitaalse asjaajamisele üleminekuks baastingimused, nn. võtme olemasolu.

3. Lahendada massiliste passivahetustega tekkivad järjekorrad KMA büroodes. Pankade kaasamine dokumentide väljastamisel on selle taganud.

4. Vältida passide massilist trükkimist tulevikus. Euroopa Liidus on isikutunnistus ka reisidokumendiks. Meil on need siis kui liikmeks saame kohe olemas.

5. Tagada siseriiklik julgeolek läbi elanikkonna varustamise uute võltsimiskindlamate isikutunnistuste kasutuselevõtu. Jättes reservi võimaluse lisada silma irise või näpujälje andmed. Seega korraldada tulevikus töö piiriületamisel operatiivsemaks ja kontrollitavamaks.

Kokkuvõtteks: turvalise mugavuse tagamiseks

Kas olete oma ID-kaardile 2002. aastal leidnud rakendusi, mida juhiloa ja passiga ei saa kasutada?

Küsimus on vastust sisaldav – keegi pole isikutunnistuse kasutusele võtmisel väitnud, et meil on kohe, rõhutan sõna kohe, palju võimalusi isikutunnistuse erinevaks kasutamiseks juhilubadest jne. Aga vastus on jällegi mitmeosaline:

1. Väiksem osa inimestest omab juhiluba ehk enamus ei oma. Muide, juhiluba on tunduvalt aeganõudvam rahakoti vahelt välja otsida kui isikutunnistust.

2. Pass on oma suuruselt ja mõõtmetelt ebapraktiline kaasas kanda. Ja kulub teine ka.

3. Pole kordagi passi või juhiloaga saanud digitaalallkirja panna või Ühispanka oma arvetele ligi pääsenud. ID kaart on selleks sobinud.

Ma ei käi tihti reisimas ja seetõttu on mul hea meel, et siseriiklikus asjaajamises on mul kasutada pangakaardi suurune ilus ja turvaline dokument. Sama juttu räägivad muuseas paljud pensionärid, kes näiteks ühistranspordis oma tasutasõidu õigust nüüd passi asemel selle isikutunnistusega tõestavad.

Kokkuvõtteks: olen 2002.aastal leidnud oma isikutunnistusele rakendusi, mida juhiloa või passiga teha ei saa. Isikutunnistuse eesmärkide täitumist tasub uurida siis, kui projekt lõpeb – 2006. Siis on olukord kindlasti hoopis teine – ikka positiivne.

Tarmo Vaik, Reformierakond

Mõni aeg tagasi esitasite Turvafoorumil üleskutse legaliseerida ka teised enesekaitsevahendid peale tulirelvade. Vahest täpsustaksite.

Minu sõnavõtt foorumil puudutas turvalisuse valdkonda laiemalt ning ühe osa sellest moodustas ettepanek lubada kasutusse ka teised enesekaitsevahendid peale tulirelvade. Millegipärast soosib riik tulirelvade kasutamist ning on keelanud kõikide alternatiivsete enesekaitsevahendite kasutamise. Miks peab naisterahvas kandma kaasas püstolit, mida ta vajadusel siiski ilmselt kasutada ei julge, kui sama efektiivselt mõjuks elektrišokiaparaat? Selle asemel, et revolvrit põue pista, võiksin välja minnes taskusse libistada liigendkepi. Relvad võiksid jääda jahimeestele, tavakodanik saab kasutada ka tunduvalt lihtsamaid ja vähemalt sama efektiivseid vahendeid. Vaadakem tõele näkku, mitu relvaomanikku oleks valmis inimese pihta tulistama? Oleks aeg jätta Metsiku Lääne aegsed kombed, kus igal kauboil pidi tukk taskus olema ning lubama kasutada tapariistade asemel enesekaitsevahendeid, mis on levinud ka mujal maailmas.

Tiit Hiiemaa, Rahvaliit

Teie olete Eestis ühistegelise liikumise üks juhtidest ja eestvedaja. Mida annaks toimiv ja riigi toetusega ühistegeline liikumine maapiirkondade elanikele ja põllumeestele? Kas see suudaks vähendada tööpuudust ja parandada elujärge?

Palun selgitage lähemalt ühistegeliku organisatsiooni mõjust Eesti majandusele ja eriti maapiirkondadele.

Tänan Teid, minule hingelähedaste küsimuste esitamise eest.

Nendele ammendav vastamine nõuaks ühistegevuse arengu ja võimaluste lahtikirjutamist, mis on aga liialt mahukas. Vabandan, et vastus jääb hüplik ja mitte ammendav, kui antud teema pakub ka edaspidist huvi, siis võiks seda pikemalt käsitleda.

Juba aastast 1992 on püütud ühistegevusele hinge sisse puhuda. Kõigepealt oli see Ühistegevuse Liidus, koos kaubandusliku ühistegevusega, sest põllumajanduslikku ühistegevust samastati kolhoosi jäänukite säilitamisena. Tolleaegse ühistegevuse eestvedaja Kalju Krimmi algatusel tehti ettepanek ka omandireformi käigus heastada või tagastada ühistutelt natsionaliseeritud varad. Sellele oli poliitikute seas palju toetajaid, kuid realsete tegudeni ei jõutud. Ühistegevusel jäi tagastamata varasid 1,3 miljardi krooni väärtuses, millised riik müüs kapitaliühingutele.

Ühistegevus on kahjuks killustunud, selle kõrvaldamiseks on astutud samme ja kohtutud ka Vabariigi Presidendi Arnold Rüütliga, et moodustada ümarlaud omavaheliste vastuolude likvideerimiseks.

Eesti põllumajandusliku ühistegevuse taaskäivitmiseks ja seda altpoolt, ühistute endi algatusel, moodustati 1999.a. lõpus Eesti Keskühistute Liit, mis koondab just maal tegutsevaid ühistuid. Ühistegevuse vajaduse selgitamisele meie poliitikutele ja ametnikele on suurt abi osutanud Euroopa riikide ühistegevuse organisatsioonid. See annab meile lootust ja julgust edasi tegutseda ning arendada ühistegevust maapiirkonnas.

Nüüd küsimusest.

Mida andis ühistegevus enne 1940. aastat, seda saame lugeda ühistegevuse ajaloost. Usun, et sama kasu ja juba kaasaegsel tasemel annaks ka tänase ühistegevuse toetamine riiklikult . Esiteks, ühistegevuse tunnustamine ja varade kompenseerimine. Teiseks, riigi toel ühistutele välisrevisjoni ( keskkontrolli ühistu ) loomise toetamine.

Selle tõestuseks on täna juba elulised näited:

1. Kapitali ühingute kaudu on hävitatud piima tootjaid ( viimane näide Rapla Dairy), ühistulistel tootjatel on õnnetunud tootmist säilitada ja ümbertöötava piima kogust suurendada. See on andnud võimaluse praegustel tootjatel jätkata tegevust , mida nad oskavad.

2. Läbi suurte raskuste on õnnestunud luua Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, mis ühendab üheksat hoiu-laenuühistut kogu Eestis. Viimasel kolmel aastal on hoiu-laenuühistute mahud ja tegevuspiirkonnad kasvanud, mis on toonud raha maale ja selle kaudu ka tööd.

3. Erametsaomanike Liit on oma tegevusega tõestanud, et ühiselt on võimalik majan-dada väiksemaid metsaüksuseid. Ühiselt on asutud tootmise ja müügi kõrval aren-dama ka metsa taastamist.

4. Piirkonnad, kus on suudetud ellu kutsuda masinaühistud, on maad haritud ja inimesed ei ole veel asunud otsima uut elukohta. Selliste ühistute areng oli väga jõuline 1992 aastal , hiljem on see areng pidurdunud.

Ühistegevus on suutnud säilitada maal kodulähedase tegevuse ja töökohad. Koos stabiilselt arenenud Euroopa ühistegevuse organisatsioonidega toimub ka meil ühistegevuse areng. See loob võimaluse elu jätkumiseks maapiirkondades. Mina olen arvamusel, et maal peab jääma põllumajandus peamiseks tegevuseks, ülejäänu, ka metsade majandamine, on sellele toeks ja raskete aegade üleelamiseks.

Ootame Teid kaasa lööma ühistegevuse edendamisel.

Tänana heade küsimuste eest ja loodan, et Te toetate Rahvaliitu, kes saab ühistegevuse vajadusest aru ja aitab riigikogus kaasa ühistulise mõtteviisi arengule.

Toomas Savi, Reformierakond

Kas riik tervikuna peaks avalikuks tulnud vigade parandusi tegema põhiseadust ja õigusteooria põhitõdesid järgides, või eemärk pühendab riigi puhul abinõu. Pean silmas eelkõige maksuintresside sissenõudmise seaduslikuks "kohendamist" tagasiulatuvalt 7 aasta tagusesse aega.

Riik tervikuna peab ka vigade parandamisel järgima põhiseadust ja peaks järgima õiguse üldisi põhimõtteid või nn kõrgemaid õigusväärtusi nii suures ulatuses, kui see on vastavalt asjaoludele võimalik. Kui Riigikogu seadustas tagasiulatuvalt maksuvõla viivisintressid, siis järelikult Riigikogu arvates selles vastuolusid ei ole.

Ärisuhted Venemaaga on olnud omal ajal Kagu-Eesti hea majanduse aluseks, mis nüüd toimub, pole vist vaja mainida, milles näete(ja kas üldse näete) ärisuhete paranemist Venemaaga, mida ise selle heaks teeksite?

Riik tervikuna peab ka vigade parandamisel järgima põhiseadust ja peaks järgima õiguse üldisi põhimõtteid või nn kõrgemaid õigusväärtusi nii suures ulatuses, kui see on vastavalt asjaoludele võimalik. Kui Riigikogu seadustas tagasiulatuvalt maksuvõla viivisintressid, siis järelikult Riigikogu arvates selles vastuolusid ei ole.

Toomas Vilosius, Reformierakond

Belgias on palgakulud kõigist ravimeditsiini kuludest üle 80 %. Kas arstide ja õdede palga tõus toimub solidaarsuskindlustuseraha arvelt või patsiendilt ravi eest võetava raha arvelt?

Patsiendi osalus ravi eest tasumisel ei saa Eestis kunagi tõusta nii suureks, et selle arvelt saaks tõsta tervishoiutöötajate palka.

Mina, üks ca 60000 vaegurist Eestis, soovin teilt küsida, kuidas on võimalik tänapäeval toime tulla juba 1997. aastal sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga (500 krooni), milline kehtib ka PRAEGU, hoolimata sellest, et elukallidus on möödunud viie aasta jooksul peaaegu KAKS KORDA tõusnud, ning MINIMAALNE ostukorv maksab praegusajal ligi 200 krooni ROHKEM, kui meile elamiseks peab jääma? Eriti raske on endal ELU sees hoida just üksielavatel invaliididel, seda enam, et nimetatud seadus limiteerib paljud toimetulekutoetusega hüvitatavad kulud, nende hulgas on mitmed, mille suurus EI sõltu temast (näit. tasu soojuse eest, maamaks jne.). Ka need peame ju maksma, kuid sellest 500 EEK-st. Kui me seda ära ei maksa, tekib võlg, ning me kaotame õiguse toimetulekutoetust saada, ning siis EI HUVITA enam kedagi, KAS ME TULEME TOIME, VÕI MITTE. Nii huvitav, kui see ka ei ole, sooviksime ka meie olla kursis kultuuriga (kahjuks pole see kulu meile ilmselt ette nähtud. ! Mina näiteks käisin viimati kinos, teatris, või kontserdil enne EV taasiseseisvumist - minu kuu eelarve EI LUBA seda!).

Nüüd minu küsimus: Mida tahate te ette võtta vaegurite INIMVÄÄRSE elu tagamisel, kui teid Riigikokku valitakse? Ilmselt toob endaga muutusi kaasa liitumine EL-ga, kuid vaevalt et me niikaua vastu peame. Seda oleks tarvis teha juba HOMME!

Inimesed ei tule toime mitte toimetulekupiiriga, vaid reaalse rahaga. Keskmine praegu väljamakstav toimetulekutoetus on oluliselt suurem kui 1000 krooni. Et puudustkannatavad inimesed paremini toime tuleks, on vaja teha kahte asja – esiteks tõsta toimetulekupiiri, mis on aastaid püsinud muutumatuna, teiseks tuleb muuta seadust selliselt, et abi jõuaks vaid tõeliste abivajajateni nagu TEIE. Selleks muutis riigikogu sotsiaalhoolekande seadust, kuid kahjuks ei kuulutanud president seda välja.

Pärnu haigla pooleliolev ehitus, millise panuse olete andnud oma eelmiste valimiste eel Pärnumaa elanikele väljakäidud veksli ja püstitatud loosungi - Pärnu haigla valmis nagu niuhti, realiseerimiseks praegu riigikogus veedetud aastate jooksul?! Kas tõesti loodate, et Pärnumaa inimesed on nii lühikese mäluga, et pigistavad silma kinni ja jäävad järgmisi tühje lubadusi uskuma?!

Aastal 2000 valmis aktiivravi haiglate ehitamise ja renoveerimise masterplaan kogu Eesti tarvis. Selle plaani täitmiseks on vaja ei enam ega vähem, kui 5 miljardit krooni. On vist üheselt selge, et iga-aastaste riigieelarve eraldiste kaudu ei ole see plaan teostatav. Plaani elluviimiseks on sotsiaalministeeriumis kokku kutsutud vastav struktuur “Tervishoiuprojekt 2015”. Tänaseks on jõutud niikaugele, et käivad konkreetsed läbirääkimised pankadega laenu taotlemiseks. Riik annab laenule tagatiseks riigile

Tõnis Kõiv, Reformierakond

Kas Teil on olemas mingid plaanid, kuidas Riigikokku saamisel just Järvamaale kasulik olla?

Jah, mul on olemas plaan selleks puhuks. Kui mind valitakse Riigikokku, siis on Reformierakond saanud piisava toetuse. Sel juhul on reaalne näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine 20 %-ni ning siis võidavad juba tõesti kõik, sh. järvakad. Kõigil väheneb tulumaks ja kõik saavad juurde peaaegu ühe kuupalga aastas.

Reeglina riigikogu ei tee otsuseid ühe maakonna või regiooni huvides vaid tervet riiki silmas pidades. RK liikmel on sellest tulenevalt samuti kohustus mõelda kogu riigi peale, kuid ära unustamata siiski, kust ta pärit on, kus on kodumaakond, kus elavad inimesed, kes on teda usaldanud.

Üks võimalik konkreetsem Järvamaa kasu on see, kui saab üleriigiliselt kokku lepitud, milline saab olema avaliku halduse territoriaalne struktuur. Lihtsamalt öeldes, millised ametiasutused millistesse linnadesse peaksid jääma. Siis kaob ära kaootiline ametnike tasemel toimuv regioonide loomine, mis praegu pidevalt probleeme valmistab. Kord tahetakse sulgeda Paide tollipunkti, siis jälle suletaksegi labor jne. Poliitilist otsust, milline struktuur jääb, ei ole. Tahan seista Järvamaa ja laiemalt Kesk-Eesti eest eelpool nimetatud poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

Olen veendumusel, et Eesti riigi arendamine toimub kohtadel ehk valdades, linnades, maakondades. Riigi ülesanne on arendamist soodustada, mitte pidurdada. Näiteks investeerida:

- Järvamaa Haiglasse, et arstiabi oleks kvaliteetne ja kättesaadav,

- Türi ja Paide kutsekoolidesse, et kutseõpe oleks kvaliteetsem ja jätkusuutlik,

- maanteedesse (sh ka väiksema tähtsusega teedesse), et inimesed saaksid liikuda,

- koos omavalitsusega elukeskkonna parandamisse (prügimajandus, keskkonnakaitse, sportimisvõimalused jmt),

- jne.

Seisan selle eest, et Järvamaa saaks osa riigi investeeringutest, mis loovad juurde uusi võimalusi arenguks. Olen arvamusel, et Eestimaa põhiline rikkus on meie inimesed. Seda tuleb pidevalt meeles pidada ning aluseks võtta otsuste tegemisel.

Villu Reiljan, Rahvaliit

Kes on esimene julge, kes riigikogus istumise ajalise piiramise ettepaneku teeb? Sooviks näha seadust, mis lubab ühel isikul olla riigikogus 2+1 valimisperioodi. 2 järjest (kui valitakse) ja veel 1 jättes vahele vähemalt ühe perioodi. Seega maksimaalselt 12 aastat. See välistakse Tiit Käbini sugused elukutselised parlamentäärid, kes sooja koha nimel on nõus ükskõik mis parteis olema ja samuti totaalse kaugenemise tavaelust.

Põhiseadus näeb ette selle, et Riigikogusse kandideerimisel piiranguid ei ole. Rahvaliit usaldab riigikogulaste olekuaja piiramisel kõrgeima võimu kandjat, st rahvast. Kui inimesed ei soovi kedagi Riigikogusse valida, siis nad seda ka ei tee.

Mida konkreetselt teie saaksite ära teha riigikogus, mida siiani teised pole suutnud, saanud või tahtnud?

Rahvaliidul on esitatud Riigikogule muude seaduseelnõude kõrval kolm seaduseelnõu, mis otseselt on seotud rahva heaoluga ja riigi ühtlase arenguga:

• tulumaksu sidumine laste arvuga peres;

• kohalike omavalitsuste finantsolukorra parandamine;

• pensionäride olukorra parandamine.

Peame neid seaduseelnõusid oma töös olulisimateks ning soovime nendega jätkata Riigikogu järgmises koosseisus.

Kas riigil on võimalik efektiivselt toota avalikke kaupu eraturu tingimustes (meditsiin, haridus, korrakaitse)?

Ühiskonnaelu majandusliku ja sotsiaalse poole tasakaalustatud ühendus on kõrgeltarenenud Euroopa riikides ammu välja kujunenud. Kuna Eesti kuulub ajalooliselt euroopalikku kultuuriruumi ja valmistub ühinemiseks EL-ga, siis õpime Eestile kultuuriliselt lähedaste riikide (Soome, Rootsi, Saksamaa) ühiskonnaelu arendamise kogemustest ja kohandame euroopaliku sotsiaalsete tagatiste süsteemi Eesti majanduslike võimalustega. Sisuliselt tähendab see inimeste arengule ja kindlustundele suunatud kulutuste järkjärgulist suurendamist EL keskmisega võrdse osatähtsuseni SKP-s.

Kas on Teie arust vaja lahku lüüa riigikogulaste palk Eesti keskmisest palgast ja siduda seda miinimumpalgaga? Või on ikka pirukas liiga magus?

Riigikogu liikme palk võiks olla seotud miinimumpalga (mille suurust sätestab Riigikogu) siis, kui on kujunenud tugevad sotsiaaldialoogi mehhanismid, kui tööandjad ja töövõtjad lepiksid riigi esindajate osavõtul kokku ka minimaalpalga suurus. Tänase päeva seisuga on mõistlik jätta Riigikogu liikme palk seotuks keskmise palgaga, s.t seda reguleerib olukord tööturul. Nii et küsimus pole mitte piruka magususes, vaid otsuse ajakohasuses. Miinimumpalgaga sidumine võib tähendada seda, et poliitikud hakkavad ise oma palka tõstma.

Kas peate kasutoovaks või võimalikuks sammuks lõpetada 1995. a Venemaale ühepoolselt tehtud tingimusteta territoriaalne järeleandmine, kui aastal 2004 on Eesti NATO liige, Venemaa aga jätkuvalt avaldab survet ja ei kirjuta EV poolt talle kingituse ja hea tahte avaldusena olevale piirilepingule, mis näeb ette ENSV piirid?

Tänase päeva seisuga ei pea seda kasutoovaks ega reaalpoliitiliselt võimalikuks. Kasu ei saaks Eesti Vabariik nendelt vaestelt äärealadelt küll nii pea.

Tartu rahu järgsete piiride taastamist on küll väga vale siduda NATO liikmelisusega – isegi kui see oleks võimalik, oleks tegemist jõu rakendamisega, mille ees Venemaa peaks taganema. Piire ei ole kunagi hea paika panna jõumeetodil. Tartu rahu järgsete piiride taastamist pean võimalikuks ainult rahva enesemääramise põhimõtetest lähtudes - rahvahääletusel ja rahumeelselt. Rahvahääletuse tulemus peab tipnema kahe riigi, Eesti ja Vene ühisotsusega. Tuleb arvestada ka sellega, et need alad on ligi 60 aastat kuulunud Venemaale. Seal elab pärast piiride muutmist juba mitmendat põlve vene rahvas. See on tegelikkus.

Teie võidu korral: kes oleks Teie valitsuse siseministri, politsei peadirektori ja kaitsepolitsei peadirektori kandidaadid? Põhjendage, palun, oma valikut. Mis on Teie arusaamise järgi peidus sõnas "sisejulgeolek" ja mismoodi kavatsete seda tugevdada.

Valimised on alles ees, ja poliitilised kokkulepped valitsuse moodustamiseks sõlmitakse pärast valimisi.

Kõik räägivad, et hetkel sünnib Eestis vähe lapsi. Kõik on nõus parandama lastega perede olukorda. Tegelikkuses on Eestis olemas lasterikkad pered. Neid on 2% kõikidest lastega peredest. Samal ajal on nende majanduslik olukord kõige halvem. Kas te tõesti loodate suurendada sündivust, kui pole parandanud lasterikaste perede olukorda? Häbi teil olgu rääkida, et nende perede abistamiseks ei jätku raha.

Rahvaliit pole kunagi väitnud, et lasterikaste perede toetamiseks ei ole raha. Raha on, kuid see on kulutatud mujale. Asi on lihtsalt selles, et eelmistel valimistel tellis rahvas endale teistsuguse orientatsiooniga valitsuse.

Rahvaliit on esitanud Riigikogule menetlemiseks seaduseelnõu, mis seob tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga peres. Hindame kõrgelt ka kindlustatud vanavanemate rolli lastelaste kasvatamisel ning usume, et meie esitatud eelnõu pensioni sidumisest keskmise palgaga lisab noortele peredele kindlust laste soetamisele.

Tavaliselt räägitakse prioriteetidest. Ja jutt on ilus (vale?). Küsin teistpidi: Millised valdkonnad EI OLE PRIORITEETSED Teie erakonna jaoks? (Kui on prioriteetsed valdkonnad, peavad olema ka mitteprioriteetsed).

Alustan siiski prioriteetsetest – need on eestluse elujõud, rahva elujärg siin maal, eesti keele ja kultuuri kaitse ning see, et meile antud ruum oleks täidetud eesti keele ja kultuuriga. Usutavasti on kerge märgata, et niisuguste prioriteetide seadmine soodustab sündivuse kasvu, võimaldab kõigile hea hariduse, tööealistele töö ja eakatele väärika vanaduspõlve. Kõik ülejäänu on nende eelistuste suhtes teisejärguline - kõigest vahend eelpool loetletu saavutamiseks - ja tähtis vaid niipalju, kuipalju teenib ülal nimetatud eelmärke. Kindlasti ei ole Rahvaliidule prioriteetne vangide olukorra parandamine ajal, kui seadusekuulekate inimeste elujärg vajab tõstmist.

Kas teie arvates on üliõpilastele vaja toetust (milleks seni on olnud sotsiaaltoetus ja stipendium)? ning mida võetakse ette selles vallas? kas võetakse? mis kasu saavad üliõpilased valimistest, kui teie saate vastutasuks hääled? kas üliõpilased peaksid töötama? kas teie töötasite oma õpingute aastatel? miks?

Jah, üliõpilased vajavad toetust. Rahvaliit oli vastu Riigikokku esitatud sotsiaaltoetuste seadusele, mis oleks üliõpilased toetusest ilma jätnud. President saatis seaduseelnõu Riigikogule tagasi, seega saime oma tõekspidamistele kinnitust.

Rahvaliit on veendunud, et kõrgharidus on investeering tulevikku. Kui riik tunneb vastutust oma rahva käekäigu eest, püüab ta anda võimalikult paljudele võimalikult hea hariduse. Üliõpilase töö on õppimine ja õppimise ajal peab riik aitama tal eluga toime tulla. Mina õppisin oma tudengiajal usinasti, kuigi teenisin ajuti veidi raha juurde. Kuid minu õppimise ajal oli võimalik saada stippi, mis võimaldas tagasihoidlikku äraelamist.

Kas näete muudatusi senise riigikaitse ülesehituses ja korralduses?

Ei, lähiajal mitte. Võimalik, et see küsimus tuleb arutusele seoses põhiseaduse kavandatava muutusega, täpsustamaks presidendi osa meie riigikaitse struktuuris. Välistatud pole ka mõningad muutused pärast Eesti saamist NATO täisliikmeks. Aga need on kõik rohkem võimalused kui kindlad kavad.

On väidetud, et Eesti on korporatiivne ühiskond ja pigem kehtivad siin tutvused kui õigus/õiglus, eriti õigussüsteemis. kuidas te seda kommenteerite ja mida soovite muuta selles vallas?

Muuta saab seda, mis on meie võimuses. Peame käituma rohkem õigusriigina - tegema otsuseid avalikult, täitma avaliku teenistuse ametikohti konkursi korras. Loodan, et tärkav kodanikuaktiivsus tuleb siin riigile appi korporatiivsust vähendama.

Juba pikemat aega jääb tavakodanikule tunne, et meil puudub oma rahva jaoks valitsus ja parlament, sest kogu tegevus ja seadusandlus seatakse mingi teise riigi järgi ja ei arvestata oma rahva huvisid. Tekib tunne, et tugevad jõud on huvitatud teatud rahvagruppide likvideerimise eest. Miks on sotsiaalpoliitika nii vildakas, et ei võimalda inimesel elementaarseidki vajadusi rahuldada? Kelle huvides ikkagi valitsus ja parlament teenib? Miks loobuti EL sotsiaalhartaga ühinemast, samas aga ei loobuta hindade korrigeerimisest ja elatustaseme stabiliseerimisest inimväärseks eluks.

Rahvaliit on alati arvestanud rahva soovidega ning seisnud inimeste huvide eest. Tänu Rahvaliidule ja meid toetanud 163 000 inimesele on Narva elektrijaamad endistviisi Eesti omad ja elektri hind madalam, kui ta muidu oleks olnud, meie maa saab jääda Eesti riigi ja rahva omaks, mitte sattuda välismaiste spekutalntide kätte, Rahvaliit on esitanud seaduseelnõusi, mille eesmärk on pensionide sidumine keskmise netopalgaga, mis tagaks ühtlase pensioni ja pensionäride elatustaseme tõusu ning ka toasooja käibamaks jäi tõstmata tänu Rahvaliidule.

Kuidas kavatsete lahendada sundüürnike probleemi?

Ehitada munitsipaalkortereid ja tõsta rahva elujärge, muud teed ei ole.

Palun tutvustage lühidalt oma erakonna keele- ja kodakondsuspoliitikat.

Rahvaliit hindab rahvuslikke väärtusi väga kõrgelt. Lähtume seisukohast, et Eesti on maailmas ainuke koht, kus eesti keelel ja kultuuril on eelisseisund teiste keelte ja kultuuride ees. Eesti kodanikud peavad olema eesti keele ja kultuuri kandjad, või nii keele kui ka kultuuriruumi lõimunud isikud.

Ühe aidsihaige ravi maksab riigile aastas 250 000 krooni. Seega läheb umbes 2500 aidsihaige ravi kolme aasta pärast maksma 625 000 000 kr. aastas. Kas peate praegust ennetustegevuse eelarvet (5 miljonit aastas) piisavaks? Kui olete praeguses valitsuskoalitsioonis - miks ei pöörata nendele numbritele tähelepanu ja ei rahastata tõhusalt ennetustegevust?

Oleme alati olnud seisukohal, et ennetus on odavam ja mõistlikum, kui tagajärgede likvideerimine. Seetõttu on meie erakonna programmis esitatud seisukohad HIV epideemia ja narkomaania leviku piiramiseks.

Praegu oleme opositsioonierakond.

Milline oleks teie tagavarastrateegia, kui rahvas ELile ei ütleb?

Minu veendumuse järgi ei ütle rahvas Euroopa Liidule ei, kui ütleb, elame edasi.

Kuna praegu on lapsetoetused väiksed siis küsiks: kas poleks mõttekas teha kindla rahasumma asemel hoopis mingi tulu või sotsiaalmaksu kärbe? Lapsed on ju need kes meile pensioni toodavad? Või siis oleks riiklik pension sama panuse korral 2 lapse vanemale 2 korda väiksem kui 4 lapse vanemale. Millega põhjendate raha otsest maksmist?

Rahvaliit on esitanud seaduseelnõu tulumaksu sidumiseks laste arvuga peres. Seaduseelnõu järgi tuleb iga pereliikme kohta 2000 krooni tulumaksu vabastust. Selle järgi ei peaks 10 000 krooni kuus teeniv kolmelapseline pere üldse tulumaksu tasuma.

Kas toetate mõnest religioonist pärinevaid moraalireegleid või olete ateist ja toetute ainult seadustele? Ehk siis milline on teie moraalne baas seaduste loomiseks?

Kõikide maailmareligioonide moraalireeglid on üldinimliku iseloomuga. Neid toetangi ja nendest lähtun oma tegevuses. Peamised eetilised kategooriad on ausus, inimlikkus ja kodumaa-armastus, muu tuleneb juba nendest.

Eesti seisab hetkel silmitsi kolme suurema probleemiga:

1. Kasvav narkomaania ja sellega kaasnev kuritegevuse kasv; 2. Ohtlikult madal iive, mis võib viia rahvuse kui sellise kadumiseni; 3. AIDS-i pidurdamatu levik. Millised on teie erakonna poolt pakutavad lahendused nendele võtmeprobleemidele ning milline on sellele vastav tegevuskava antud probleemide lahendamiseks?

Rahvaliidul on nende ohtude leevendamiseks olemas oma tegevuskavad, mis parandaksid nii rahva elujärge, raviteenust kui ka korrakaitset. Ükski neist pole imevahend, kuid lähiaastatel tooksid need leevendust.

Kas kujutate ette Eesti edaspidist arengut ka juhul, kui euroreferendumi tulemus on „ei“? Kas Te aktsepteerite rahva tahet (või hakkate keerutama, et need kes ei hääletanud on kindlasti poolt)? Kui kiiresti EI puhul soovite uue referendumi korraldamist ja mitu korda olete valmis seda tegema, et see õnnetu JAH kätte saada?

Rahvaliit aktsepteerib kõrgeima võimu kandja, rahva tahet.

Ma maksan iga kuu 30000.- eeki sotsiaalmaksu, seega täidan haigekassat! Saades õla vigastuse öeldi mulle, et abi saan kuuaja pärast kui tahan varem pean maksma. Kas inimene, kes maksab aastas riigile 360000.-eeki ei peaks nagu abi saama tasuta ja kohe? Kui olukord nii edasi läheb ei suuda ma tööd teha kuna ei saa abi mille eest olen maksnud ja millele mul on õigus. Kas poleks lihtsam teha nii, et iga inimene kogub ise endale teatud arvele personaalset raha mille eest ta ka vastava abi saab? Kellel raha ei ole neid toetab sotsiaalabi korras riik. Hetkel oleks mul odavam minna ja külastada eraarsti. Millised muutused on kavas meditsiinilise heaolu parandamiseks? Mis poliitikat erakonnad selles suhtes plaanivad aretada?

Eesti Vabariigis on seadusega rakendatud solidaarne haiguskindlustus. Personaalne tervisekindlustus on võimalik kindlustusseltside kaudu. See, millist viisi oma ravi tagamiseks rakendate, on Teie otsus.

Kas toetate USA Iraagi poliitikat? Kas jah või ei? Vastavalt vastustele tegutsen valimistel.

Ma ei toeta USA Iraagi-poliitikat, ei toeta Iraagi poliitikat, kuid toetan ÜRO poliitikat Iraagi suhtes. Nii Iraak kui ka USA on ÜRO liikmed. Olen optimist ja loodan, et Iraagi küsimus õnnestub lahendada ÜRO mandaadi raames.

Seadustega tehti kunagi suur aps, kui alimendid muutusid vabatahtlikuks. Kahjuks kannatasid eelkõige lapsed aastaid selle muudatuse tõttu. Ei "leitud" neid isasid, kes kõigi silme all edasi tegutsesid parematel jahimaadel. Millal paneb riik isadele kohustused tagasi ega aja naisi neid taga otsima? Riigi toetus peab olema piisav, kindel ja igakuine, oma kohustused unustanud isale esitab riik nõudmisi. On ju selge, et liigume arenenud riikide suunas, kus sageli vastutustundetu isaga kooselust naine loobub ja otsustab üksi lapse(d) üles kasvatada. Tal on see õigus ja teda ei saa sundida elama joodiku või narkomaani või liiderdaja või vägivallatsejaga. Toetage rohkem naisi, kes selle raske otsuse teevad, et pere tervem oleks. Kergelt ei lahku oma armastusest ja laste isast ükski normaalne naine ega vali nooremat oma mehe asemele nagu viimastel tavaks.

Toetan Teie arusaam loodan olla valitud järgmise Riigikogu koosseisu ning esitada seaduseelnõu tekkinud olukorra lahendamiseks lastele soodsas suunas.

Kuidas suhtub teie erakond samasooliste abieludesse Eestis?

Sallivalt, kuid eestluse elujõu tagamiseks peame õigemaks selliseid paare, kes võivad ka lapsi saada.

Väino Linde, Reformierakond

Kas Te peate eetiliseks, kui valitud isik kahmab kinni igast rahalisest hüvest, mida pakuvad talle ametipostid. Kas Te Pärnust-Tallinna sõites olite volikogu esimees ja vastupidi sõites RK liige, vaadates Teie sõidukulutuste hüvitamisi tundub see just nii.

Ei pea eetiliseks, et valitud isik kahmab kinni igast võimalikust hüvest.

Antud juhul tahan aga öelda, et püüdsin nii Riigikogu õiguskomisjoni esimehena kui samaaegselt Pärnu linnavolikogu juhina teha tööd südametunnistuse järgi ja endast maksimaalset andes. Tööpäevad venisid 12-14 tunni pikkusteks. kolm-neli, vahel ka-viis korda nädalas, enamasti öötundidel Tallinna ja Pärnu vahet sõita oli tavaline asi. Seetõttu julgen kinnitada, et konkreetsel juhul ei tundnud kompensatsiooni saades südametunnistuse piina.

Õnneks saan praegu põhiliselt keskenduda tööle Riigikogus. Ent ei saa jätta märkimata, et kui olin linnavolikogu esimees, siis minu tegevust hüvitati selles töös nagu iga tavalist volikogu liiget (30 krooni tund) , aga praegu on linnavolikogu esimees ametis täispalgaga, pluss autohüvitus. Kumb on maksumaksjale kasulikum?