„Poliitilise erakonna teke sõltub suurel määral Minu Eesti organiseerijate soovist, tahtest. Eeldused selleks on tegutseva struktuuri näol olemas ning ka sellest tulenevalt ka toetajaskond (hääletajad -vähemalt 100000 inimest),“ ütles Saar Päevaleht Online’ile.

„See moodustab päris suure osa viimaste Riigikoguvalimiste valijaskonnast. Viimastel valimistel osales teatavasti 543 tuhat valijat,“ lisas ta.

„Seega, erakonnad – kuulake hoolega, mis toimub!,“ sõnas Saar.

„Ei ole välistatud protestierakonna või- liikumise teke. Teatud tingimustel võivad Minu Eesti baasil sündida ka lobistide grupid,“ jätkas ta.

Saare hinnangul lähevad inimesed liikumisega kaasa suurte lootustega, et nende häält võetakse kuskil kuulda ja sellele sõnale järgneksid ka teod.

„Veebikommentaariumidest jääb ju inimesele väheseks. Soovitakse olla koos nendega, kes aktiivselt tunnevad muret asjade käigu üle Eestis ning soovivad midagi muuta,“ lisas ta.

„Esialgu soovitakse osaleda mõttetalgutel, sealt edasi aga on loomulik organiseerumise protsess,“ selgitas Saar.

Tema sõnul on registreerimise tingimus, et reaalsetesse, tegelikesse mõttekodadesse (mitte virtuaalsetesse) saab liituda vaid minimaalselt kolme inimese kaupa, on aluseks teatud organisatoorseks koondumiseks.

„Tõenäoliselt mitte ühelgi teisel ühiskondlikul organisatsioonil (initsiatiivil) kui Minu Eesti ei saa olema sedavõrd suurt isikuandmete baasi,“ nentis ta.

Antud ürituse kõige nõrgem külg on Saare hinnangul see, et mõttetalgute rakenduslikkus ei ole defineeritud.

„Mis siis ikkagi saab toredatest ideedest peale selle, et analüütikud võtavad need oma hoole alla,“ küsis ta.

„Valla tasandil on asi lihtsam. Talgute korras saab mõnegi toreda mõtte realiseerida. Kuid üldisemate, vallaüleste ideedega tekivad suured raskused,“ leidis Saar.

„Probleem peitub ka talgute sihtgrupi määratluses – kas talgutel osalejad ise või veel keegi teine: omavalitsusasutused jms. Kas viimastel on mingi kokkulepitud roll ja kohustus täita?,“ jätkas ta.

Saar nentis, et mõttetalgud kodanikualgatuse genereerija rollis on väga head, kuid iga meie ajalooline kogemus on näidanud, et talgute eesmärk on millegi ära tegemine.

„Mõttetalgud on oma olemuselt selles faasis, kus tekib mõte, et midagi tuleks ära teha. Mida, seda saame mõttetalgute kaudu teada. Kas võimuorganitel on mingit kohustust saabunud ettepanekuid oma töölauale panna ning nende kallal töötada ning saata sisuline vastus ettepanekute tegijatele,“ lisas ta.

„Ideed tegudeks – selleks vajatakse organisatsiooni. Kardan väga, et paljud ideed jäävadki ootama nagu koristamata kokkukorjatud prügi. Loodan väga, et nõnda ei juhtu,“ ütles Saar.