Saarel võib haige jääda arstiabita
Eesti väikesaared võivad oma elanikele ja külastajatele erakorralise arstiabi pakkumisega hätta jääda ning näiteks Vormsi saare vallavolikogu esindajad on selle murega pöördunud ka päästeameti ja tervishoiuameti poole. Probleemiks on ka abivajajate erakorraline transportimine mandril paiknevatesse haiglatesse ja selle eest tasumine.
Siseminister Marko Pomerants kinnitas, et sama probleem puudutab ka teisi väikesaari, ühtlasi palub Pomerants sotsiaalministeeriumilt 7. augustiks seisukohta, kuidas osutada väikesaartel kiirabiteenust ning korraldada abivajajate erakorraline transport.
Vormsil, kus sissekirjutatud elanikke on 350 ning külalisi suveperioodil tihti mitu tuhat, võib mandrilt abi kohalejõudmiseks kuluda paar tundi. Samas olukorras on ka näiteks Ruhnu, kuhu piirivalve päästesalga kopteril kulub Tallinnast kohalejõudmiseks kaks ja pool tundi.
Parameedik aidata ei tohi
„Saareelanikel ega saare külalistel ei ole võimalik saada kiiret erakorralist abi – kiirabibrigaadi moodustamiseks peab seaduse järgi olema vähemalt üks meditsiiniõde ja kaks parameedikut. Vormsi saarel ei ole meditsiinitöötajat ja nii ei saa brigaadi moodustada,” kurtis Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu.
Vallavolikogu pöördumises seisab veel, et varem, kui saarel tegutsev päästeteenistus haldas ka kiirabi, oli erakorraline meditsiiniabi paremini tagatud. Siis toimis koostöö saare parameedikute ja Haapsalus asuva kiirabibrigaadi vahel – kiirabi meditsiiniõde ja arst võtsid vastutuse parameediku tegutsemise eest. Parameedikud kirjeldasid telefoni teel patsiendi haigusnähte ning kiirabi õde või arst andis omalt poolt juhised tegutsemiseks.
Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kalev Pahna sõnul ei saa lubada, et keegi Haapsalus võtaks enda peale vastutuse parameedikute töö eest Vormsil. „Niimoodi tervishoiu valdkonnas vastutust delegeerida ei saa,” oli Pahna kategooriline. Tema sõnul püüab tervishoiuamet probleemi lahendada hiljemalt septembriks. Ühe lahendusena nähakse ette Vormsil alalise meditsiinitöötaja ametikoha loomist.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul ei seisa tervishoiutöötaja saarele tööle suunamine raha taga, pigem on probleemiks inimese leidmine. „See, et arst või õde väikesaarele elama ja töötama läheb, on hea juhus ning suur väljakutse inimesele,” selgitas Normet.
Vormsil abi saamiseks peab sealse päästekomando meeskonna vanema Ahto Koka sõnul esmalt ühendust võtma päästekeskusega, kust otsustatakse, kas üldse kiirabibrigaad üle mere saata. Heal juhul on praam valmis kohe Rohukülast väljuma, kuid patsiendini jõudmiseks võib kiirabibrigaadil kuluda ligi kaks tundi.
Lisaks on Vormsil kokkulepe piirivalvega, mille kaater sõidab vajaduse korral alati välja, kuid takistuseks võib olla halb ilm või patsiendi raske seisund.
Erakorralised sõidud tuleb tasuda
Pardal peab olema kogu meekond
•• AS-i Kihnu Veeteed juhatuse liikme Toivo Kuldmäe sõnul on neil Lääne maavalitsusega sõlmitud leping, mille alusel pakutakse veoteenust Vormsi ja mandri vahel. „Inimesed helistavad tihti otse laeva, teadmata, et laevafirmal ei ole ööpäevaringset sõidukohustust,” ütles Kuldmäe.
•• „Võimalusel teeme erakorralise väljasõidu loomulikult,” lisas Kuldmäe, „näiteks tõi praam üleeile ootamatult mandrile naise, kes oli hakanud sünnitama.”
•• Sel aastal on Kuldmäe sõnul erakorralisi praamisõite üle mere olnud viis-kuus.
•• AS-i Kihnu Veeteed juhatuse liikme sõnul ei ole plaanivälised reisid täielikult läbi mõeldud.
•• „Kui laev on Vormsil sadamas ja ootamatult on vaja välja sõita, siis ametlikult peab ootama, kuni kõik meeskonnaliikmed on pardal. Siiski võib juhtuda, et mõnda liiget ei saa enam kätte, näiteks on mobiiltelefon väljas,” selgitas Kuldmäe olukorda.
