Saaremaa Kudjape prügilas käivitati ainulaadne projekt

Vana, juba suletud Kudjape prügimägi sorteeritakse uuesti läbi ja jäätmed tehakse kaubaks.

Saaremaal tegutseva rahvusvahelise teadlastegrupi koostöös valmivat oskusteavet ootavad nii Rootsi, Norra kui ka teised Euroopa riigid. „Prügimägi koosneb 70% ulatuses kilekottidest. Kilekotid aga on tehtud põhimõtteliselt naftast, eks? Ja naftat kasutatakse kütusena ning selle hind on kõvasti tõusnud,” selgitas Kudjape prügila sulgemise projektijuht Valdo Liiv kolme lausega ära selle, miks peaks prügimägesid vaatama mitte kui probleemi, vaid kui võimalust.

Praegu tegelebki Liivi juhitud meeskond Saaremaal sellega, millest võib saada terve Euroopa tulevikutehnoloogia: viis, kuidas vanad prügimäed keskkonnasõbralikuks ümber töödelda ja samal ajal selle pealt ka majanduslikku kasu lõigata, sest nafta hind langema ei hakka ja miljonid kuupmeetrid vanu, plasti täis prügilaid on jäätmekütuse väärt allikas. Teed rajav projekt on neljahektariline Kudjape prügila, mis tuleb Euroopa Liidu keskkonnanõuete tõttu 2013. aasta juuliks sulgeda ja katta pea kahe meetri paksuse pinnasekihiga, et prügilast midagi kahjulikku välja ei pääseks. „Selleks et saada nii palju mulda, et see siin kinni katta, tuleks kusagile Saaremaale kaevata kahe hektari suurune ja 2,5 meetri sügavune järv,” tõi Valdo Liiv kujundliku näite. Selline suur auk Saaremaad ei kaunistaks, mulla sisseostmine oleks aga kallis. Niisiis hakkas ta koos prügila sulgemise projekti meeskonnaga mõtlema, kuidas probleem lahendada. Leiti, et prügilas lagunenud olmejäätmed peaks andma piisaval hulgal mulda, millega prügila katta. Teiseks saab kasutada peaaegu kõike prügilas sisalduvat: metalljäätmed lähevad metalli kokkuostu, ohtlikud jäätmed kahjutustamisele, paber ja papp ümbertöötlemisele ja plasti, mida maaülikooli dotsendi Mait Kriipsalu sõnul on prügilas umbes 70% jäätmete hulgast, saab kasutada jäätmekütuse tootmiseks või ka uue plasti tootmisel.

Loogiline lahendus

Lahendus on iseenesest ju väga loogiline, aga seni pole prügilaid niimoodi ringi töödeldud. Seda nii oskusteabe kui juriidilise regulatsiooni puudumise tõttu. Uus prügitöötlemisviis peaks tulevikus kajastuma ka seadustes.

Kudjape prügila projekti puhul on siiski fookuses prügila keskkonnasõbralikuks muutmine. See tähendab prügi, mis aitab ohutuks muuta prügilast lähtuva biogaasi. Esialgsetel andmetel sobib prügilast saadud materjal ka haljastamiseks: katsekeskkonnas tundsid end selles hästi reoainete suhtes tundlikud kress, nisu, raps ja hein. Läbitöödeldud prügila, kus enam midagi ohtlikku ei leidu ja mille peal kasvavad taimed, annab veel ühe rahalise eelise: kui tavaliselt prügila vaid kaetakse kinni ja selle sisse jääb kõik ohtlik alles, siis tähendab see, et prügila tuleb avalikkuse eest sulgeda – ehitada ümber aed ja pidada silm peal, et prügila katte alt ei lekiks ei saastunud vedelikke ega gaase. See oleks omavalitsusele kulu. Ümbertöödeldud prügila puhul seda karta ei tule. Kudjape prügila rämpsukuhjast on maaülikooli maastikuarhitektide abil plaanis kujundada korralikud nõlvad tervisespordi jaoks.

Prügila sulgemise ja ümbertöötlemise projekti maksumus on ligi kaks miljonit eurot, mida 90% ulatuses rahastab keskkonnainvesteeringute keskus Euroopa ühtekuuluvusfondi kaudu, kümme protsenti maksab OÜ Saaremaa Prügila. See projekt lõpeb tuleva aasta juulis, kui prügila on ümber töödeldud, pinnasega kaetud ja seal haljendab rohi. Veel kaks aastat kestab prügilaga seotud teadusprojekt, mida veab Kalmaris asuva Linnaeuse ülikooli professor William Hogland. Lisaks eestlastele löövad objektis kaasa Rootsi, Norra, Itaalia ja Läti teadlased. Ettevõtmist rahastab Rootsi instituut, kes käis välja 350 000 eurot. „Kui eestlased meie poole pöördusid, olime kohe nõus: jah, teeme selle ära. Üksnes Rootsis on kolm suurt prügilat, mis ootavad selle projekti tulemuste järgi, et saaks siit hangitud teavet kasutama hakata. Läänemere ääres on selliseid prügilaid tuhandeid,” ütles Rootsi instituudi kommunikatsioonijuht Mats Sundgren. „Kosilasi meil jätkub,” muheles maaülikooli dotsent Mait Kriipsalu.