Saaremaa vähid võitlevad teist aastat surmava katkuga
Augustis algab vähipüügihooaeg seitsmes maakonnas, Saaremaa otsustas keskkonnaministeeriumi vähikatkukartuses püügi keelata.
“Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jäi Saaremaal vähipüük keelatuks, kuna pole veel selge, kas Põduste jões ja Laugi peakraavis on vähikatk veel alles,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
Maaülikooli vähiteadlane Margo Hurt märkis, et praeguste andmete kohaselt pole vähikatk Põduste jõestikust teistesse veekogudesse levinud. “Tõenäoliselt on katk veidi ülesvoolu liikunud, kuid olukord on sisuliselt sama mis eelmisel aastal,” sõnas Hurt.
Teadlane osutas, et vähikatku-uuringud Saaremaal jätkuvad ning enne sügist peaks olukorrast täpsem ülevaade olema. “Vähemalt praeguse seisuga on jõestikus osa vähke elus. Mõnes mõttes on see hea, teisalt halb – kui vähid on säilinud, on tõenäoliselt ka katku tekitajad alles,” tähendas Hurt.
Vähiteadlase sõnul võib vähipopulatsioonidel katku laastamistööst taastumine aega võtta kümme kuni kakskümmend aastat. “Kas haiguse tekitajad on säilinud, selgub augusti lõpus,” ütles Hurt.
Eestis tervikuna on vähiteadlase sõnul vähivarud võrreldes kunagiste aegadega viimastel aastatel stabiilselt madalseisus olnud. “Viimase aastakümne jooksul on veekoguti esinenud nii vähipopulatsioonide kasvamist kui ka kahanemist, kuid vähivarudest rääkides on vähikatku jõudmine Saaremaale kahtlemata kõige kurvem sündmus,” ütles Hurt. “Veekogusid, kus vähki leidub, on palju, kuid vaid üksikutes on neid rohkem. Enamasti püüki tasuval määral pole.”
Vähipüük on tänavu augusti algusest kuu lõpuni lubatud Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.
Nagu eelmisel aastal, tuleb ka tänavu üheks ööpäevaks ühe vähipüügivahendi kasutamise õiguse eest tasuda kolmkümmend krooni. “Püügiluba on võimalik ID-kaardi abil taotleda ka läbi kalanduse infosüsteemi,” ütles Tuus. Keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on väiksem kui üksteist sentimeetrit.
Põduste jõest avastati vähikatk mullu
Mullu aprillis märkasid kalamehed Saaremaal Põduste jões surnud jõevähke. Esialgu oli tegemist üksikute kolletega, kuid vähkide haigestumine ja suremine levis. Suremise seost ühegi tööstusettevõttega ei tuvastatud, sest surnud vähke oli rohkelt ka tööstuspiirkonnast ülesvoolu. Vähiuurijad hakkasid kahtlustama vähikatku. Kuna teadaolevalt polnud Saaremaal kunagi varem vähikatku esinenud, saadeti nii surnud kui ka elusalt leitud vähkidelt võetud koeproovid vähikatku põhjustava seene (Aphanomyces astaci) kontrolliks Norra riiklikusse veterinaarinstituuti. Kõigilt elusalt tabatud vähkidelt võetud proovide analüüs näitas vähikatku tekitaja DNA esinemist.
