Saaremaa vanainimesed saavad varsti oma Rate’i
Nelja Saaremaa omavalitsuse vanurid saavad järgmisel aastal koju puutetundliku ekraaniga seadme, mille abil saavad nad omavahel suhelda, võtta ühendust sotsiaaltöötajatega, kuulata loenguid ja saada mitmesuguseid hooldusteenuseid.
„Kõige lihtsamalt näeb see välja nii, et omavalitsusse seatakse üles konverentsikeskuse laadne teeninduspunkt, kust on vanuritele võimalik koju suunata spetsiaalseid konsultatsioone, lasta neil omavahel suhelda, edastada näiteks tervisekonsultandi vestlusringi,” rääkis projekti eestvedaja, Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse juhataja Piret Pihel. Tema sõnul saab omavahelisse võrku ühendatud vanainimestele keskusest esineda näiteks pensionäride lauluansambel, soovitusi anda toitumisspetsialist. Ööpäev läbi on lubanud konsultatsiooniteenust pakkuda Kuressaare päevakeskus.
Pihel nõustus, et eeldatavasti järgmisel aastal tööd alustav virtuaalne hooldusteenus oleks vanematele inimestele justkui omamoodi suhtlusvõrgustik Rate või Facebook. „Vanurid ei ole Rate’i inimesed, aga neil on omad soovid ja tahtmised.” Eelkõige peaks selline võrk Piheli sõnul toetama valdade sotsiaaltöötajate tegevust. „Sotsiaaltöötaja ei peaks iga päev kõikidel vanuritel külas käima, vaid teineteisega saaksid nad ühendust uue süsteemi abil,” selgitas Piret Pihel.
Kuidas selline süsteem täpselt välja nägema hakkab, pole Piheli sõnul veel selge, sest projekti alustati tõsiselt alles mai alguses. „Kindel on see, et tehnika peab olema väga lihtne: puutetundlik ekraan ja võimalikult vähe nuppe,” rääkis ta. Mujal Eestis midagi säärast vanuritele veel ei pakuta ning Saaremaal võetakse eeskuju Soome kogemustest. „Soomes on see ennast täielikult õigustanud ja ma ei näe, et meie olud palju erinevad oleksid,” lausus ta.
Osalejad selguvad sügisel
Esialgu on projektiga ühinenud Kuressaare linn ja Orissaare ning Kärla vald, läbirääkimised käivad veel Kaarma ja mõne väiksema vallaga. „Mina ise tahaksin kõige rohkem, et Ruhnu ühineks,” arvas Pihel.
Kui paljudel vanuritel virtuaalse hooldusteenuse järele vajadus on, pole Piheli sõnul veel selge. Vastavaid uuringuid alustatakse sügisel. Ühe seadme hind peaks tema hinnangul jääma alla 3000 krooni, et tulevikus saaksid projektiga valutult liituda ka teised omavalitsused. Esimeste osalevate omavalitsuste vanainimesed saavad seadme tasuta, edaspidi peaks selle kinni maksma kas omavalitsus või vanuri perekond.
