Kui Saaremaal tegutseva looduskaitsja Tõnu Talvi taskus ühel hiljutisel pärastlõunal telefon helises, ei osanud ta midagi ootamatut karta. Aga talle teatati, et Vilsandi rahvuspargis on kaks suurt kotkast puu otsa kinni jäänud ning vajavad abi.

Kuuldust tummaks löödud kogenud looduskaitsja ei teadnud seepeale, kas juttu uskuda või võtta seda hilinenud aprillinaljana. Polnud ju sellisest asjast, et kotkad puu otsa kinni võivad jääda, meie kotkauurijad kuulnudki. Talvi otsustas siiski kotkastele appi tormata, sest Saaremaa läänepoolseimast asustatud nurgast, Karala külast helistanud Endel Rauni usaldusväärsuses polnud põhjust kahelda. Pealegi kuuluvad kõik meie kotkad ohustatud liikide hulka ning nende eludega pole mõtet mängida.

Just Rauni töömehed sattusidki üht metsatee serva võsast puhtaks raiudes kinnikasvanud puisniidul õnnetus olukorras lindudele. „Kohale jõudes avanes ainulaadne pilt: ühest kännumättast kasvanud viieharulise saare harude vahele oli lõksu jäänud kaks täiskasvanud merikotkast – üks selili all, teine, tiivad sorakil puuharude vahelt väljas, tema peal. Nii õnnetult ja samas jälle ka õnnelikult, et mõlema osaliselt sirutatud tiivad olid fikseerunud tüveharude vahel nii, et neid ei saanud väga liigutada ja ka ennast või paarilist vigastada. Küünised olid vabad, õnneks mitte kaaslase küljes,” kirjeldas Talvi.

Ülesanded ära jagades õnnestus kokku viiel päästeinglil linnud elusalt ja terve nahaga saarepuu embusest kätte saada: üks hoidis ja tõstis pisitasa tiibu, teine tegeles linnu kerega ning omakorda hoidis kinni kotka hirmuäratavaid küüsi, et neid tänutäheks mõne abilise kätte ei löödaks.

Arvestades, milliste elukatega tegu, siis lihtne töö see igal juhul polnud. Kahemeetrise tiibade siruulatuse ja kuni viie kilogrammise kehakaaluga on merikotkad meie kõige suuremad röövlinnud, kelle jõud käib vabalt üle isegi nõrgematest metskitsedest.

„Tõenäoliselt olid nad sellises looduslikus lõksus juba päeva või paar olnud, sest nende lihased ja liikmed olid kanged,” osutas Talvi.

Uskumatu lugu

Ühel kotkastest oli jalg rõngastatud ning selle järgi oli lind ilmavalgust näinud Soomes 1996. aastal. Arvestades ühe kotka Soome päritolu, pakkus Talvi välja oma seletuse, kuidas linnud võisid n-ö otse hargi otsa kukkuda.

„Selles piirkonnas paikneb juba ammu merikotkapaari pesapaik. Tõenäoliselt oli tegemist pesitsusterritooriumile tahtlikult või tahtmatult sattunud võõraga, keda ala valitseja välja tõrjuma asus,” oletas ta. „Omavahel arveid klaarides oli tähelepanu tõenäoliselt nii seotud, et võideldes ka üksteisest kinni hoides langeti lehtrikujuliseks kasvanud puu võrasse, kust enam lendu ei pääsenud.”

„Täiesti uskumatu lugu,” ütles Urmas Sellis kotkaklubist õnneliku lõpuga juhtumi kohta. „Ega sellist lugu ei usukski muidu, kui pilte poleks.”