Eelmise nädala alguses näitasid satelliitsaatjalt tulnud asukohapunktid, et Priidupoeg oli maandunud Saudi Araabias Suq Suwayqi küla põllumajandusmaastikul, kust lootis ilmselt leida söögipoolist.

“Päev hiljem lendas ta mõni kilomeeter eemal asuvasse Yanbu Al-Nakhali küla hävinud palmiistandusse. Aga ilmselt ei leidnud ta sealtki toitu,” kirjeldas Priidupoja viimaseid katsumusi Urmas Sellis Kotkaklubist.

Kuna saatja edastas vaid üht asukohapunkti, mis annab mõista, et lind ei liigu, vaid on paigal, oli meie linnumeestel eelmiseks kolmapäevaks selge, et Priidupojaga on midagi juhtunud. Et kure saatus täpsemalt välja selgitada, tulid linnumeestele appi suvel must-toonekurgede Donna ja Padise pesaelu nn kurekaamera vahendusel jälginud fännid üle kogu maailma.

Neljapäeva keskpäevaks oli Saudi Araabiast leitud kontakt, kuhu kohe Priidupojast teatati.

Otsinguid alustati öösel

Juba sama päeva õhtul saatis Sellisele vastuskirja Punase mere elustiku kaitsega tegelev Abdullah Alsuhaibany, kes oli enda sõnul Priidupoja arvatavast hukkumiskohast 350 kilomeetri kaugusel. Alsuhaibany otsustas koos oma sõbra Mohammed Shobrakiga minna kohe asja kontrollima.

“Olime Mohammediga kutsutud tema sugulase pulma, kus natuke aega kulutasime, aga kui rääkisin Mohammedile Priidupojast, siis otsustas ka tema minuga kaasa tulla. Jätsime pulmapeo, vahetasime kodus riided ja öösel kell kaks asusime Jeddah’st teele. Polnud aega vahepeal peatuda ja kohale jõudsime 5.40, oli veel pime, aga peagi päike tõusis ja saime tegutsema asuda.

Õnneks oli Mohammedil GPS kaasas, nii võisime täpselt viidatud koha suunas minna – kahjuks said aga GPS-i akud tühjaks mõnikümmend meetrit enne sihtkohta ja vahetusakusid ka polnud... Samas tuli välja kohalik farmer Jammal ja me saime küsida musta linnu kohta, kellel võiks antenn seljas olla. Jammal näitas meile liival musta linnu laipa ja tõi ka Priidupoja saatja. Ta oli leidnud elava, aga väga nõrga Priidupoja 7. oktoobril kella ühe paiku päeval, püü-dis linnule anda vett ja süüa, aga lind ei võtnud vastu ja õhtuks oli ta surnud,” kirjeldab Alsuhaibany oma kirjas ning lisab: “Tegime liiva sisse väikese haua ja matsime Priidupoja maha.”

Et Priidupoja saatja kaduma ei läheks, oli Jammal selle oma kätte võtnud. Alsuhaibany lubas saatja postiga Eestisse läkitada. Kure jala ümber olnud märgistusrõngad soovitas Sellis mehel aga mälestuseks endale jätta.

Saatuslikuks sai vale suund

•• Satelliitsaatjate abil meie haruldasimate kotkaste ja must-toonekurgede rännuteid jälgiv Urmas Sellis nentis, et oma teekonnal talvitumispaika Punase mere äärde jõudnud noorele kurele sai saatuslikuks vale marsruudivalik.

•• “Kui lind poleks jätkanud oma lendu mööda Punase mere idakallast ja oleks võtnud suuna Egiptuse poole, oleks kõik ilmselt teisiti läinud,” tähendas Sellis.