Saarlased tahavad laglede küttimiseks eriluba
Saaremaa talunikud kavatsevad Riigikogult taotleda eriluba looduskaitse all olevate laglede küttimiseks, sest riigilt saadav hüvitis ei korva lindude tekitatud kahju.
"Nad on kogu meie seitsmehektarilise karjamaa mustaks maaks muutnud. Mul on vaja loomad välja lasta, kuid karjamaal pole enam midagi süüa. Hein on ka otsas ning lehmad jäävad nälga. Praegu ei teagi kohe, mida teha," rääkis Lümanda vallas elav talunik Helju Tarkmeel.
Taluniku sõnul muutuvad lagled iga aastaga üha jultunumaks ning ka nende parved suuremaks. "Kui nad tulevad, siis varjab parv kogu taeva ära. Kisa on selline, et enam ei saa öösiti magadagi. Sügisel tegid nad mu rukkipõllu puhtaks. Panin hirmutised põllu äärde üles, kuid sellest polnud mingit kasu.. Proovisin ise ja koerte abiga neid põllult ära ajada, kuid ei aidanud. Nad tõusevad korraks õhku ja laskuvad kohe tagasi," rääkis meeleheitele viidud talunik.
Möödunud aastal sai Helju Tarkmeel keskkonnaministeeriumilt laglede tekitatud kahju korvamiseks 1300 krooni. "Linnud tekitasid tunduvalt suurema summa eest kahju," rääkis naine.
Saare maavalitsuse põllumajandusosakonna peaspetsialisti Vilma Rauniste sõnul on häda selles, et lagled söövad ainult kultuurmaadelt. Mitu aastat hooldamata ja rohtu kasvanud niidule Eestist läbilendavad lagled peatuma ei jää. "Kolhooside kadumisega on paljud mereäärsed niidud jäänud hooldamata ning lagled satuvad üha enam ka sisemaale, kus hävitavad üksiktalunike maadel kõik rohelise," rääkis Rauniste.
Rauniste sõnul söövad lagled ära kõik viljaorased. Hea näide Punasesse raamatusse kantud ja looduskaitse all oleva linnuliigi hävitustööst on mullu Lümanda põllumajandusühis= tus juhtunu, kus 61 hektarile külvatud rukkioraselt saadi plaanitud 25 tsentneri asemel saaki vaid kuus tsentnerit hektari kohta.
"See on suur kahju. Riigi hüvitis katab talunikele vaid ärasöödud seemne raha. Tööliste palgad ja muud külvamiskulud jäävad endiselt taluniku kanda," ütles Rauniste.
Laglede arvukus on viimasel ajal oluliselt tõusnud, kuid linnuliik kuulub endiselt looduskaitse alla. "Kui ta nii rangelt kaitstud liik on, siis las riik kompenseerib talunikele ka kõik kahjud. Kui seda ei tehta, siis võiksid talunikud saada Riigikogu maaelu komisjonilt erandkorras loa laglesid kevaditi lasta. See annaks neile võimaluse kuidagigi oma vara kaitsta," ütles Rauniste, lisades, et talunikel on kavas abi saamiseks Riigikogu poole pöörduda.
