Saastunud vesi ja toit põhjustavad aastas tuhandeid haigusjuhte

Eestis registreeritakse aastas umbes 4000 haigusjuhtu, mis on põhjustatud saastunud veest või toidust, seda on 10-15 korda rohkem kui arenenud riikides.

Tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens märkis täna ajakirjanikele, et arsti juurde läheb taoliste haigustega aga vaid umbes viiendik haigestunuist, seega on tegelik saastunud veest ja toidust põhjustatud haigusjuhtude arv mitu korda suurem.

Toidu ja vee kvaliteet peaks olema esimene prioriteet, Euroopa Liidus see nii ka on, rääkis täna ajakirjanikele Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse direktor Rein Rannamäe.

Inimese tervise kaitse on ära märgitud ka meie põhiseaduses, kui aga toit ja vesi on saastunud, kujutab see otsest ohtu tervisele, lausus Jürgens. Samas on meil ühe inspektori kontollida 315 toidukäitlusobjekti, nende seas on nii väikesed külapoed kui supermarketid, lisas ta.

Rannamäe sõnul on Tallinna 2600 objekti kontrollimiseks kaheksa töötajat, ühte asutust jõutakse kontrollimas käia vaid korra aastas. Sellise järelevalve korraldusega ei saa tema kinnitusel tagada toidu ohutust.

Toidukäitlejaile heidab Rannamäe ette eelkõige vähest teadlikkust ja vastutuse puudumist.

Tervisekaitsjate poolt eelmisel aastal Tallinnas tehtud terviseohutuse kontrollimised näitasid, et toiduainete mikrobioloogiline saastatus püsib Eestis toodetud toiduainete ja valmistoitude arvel. Kõige enam saastunud on kondiitritooted (18 protsenti proovidest), teravilja- ja pagaritooted (14 protsenti), toitlustusettevõtetes valmistatud köögivilja- ja kartulisalatid (22,5 protsenti proovidest), kalatooted (11 protsenti) ja piimatooted (11 protsenti) toorpiima arvel.

Nendes toiduainetes ületas Coli-laadsete bakterite ja mikroobide sisaldus vastavaid piirväärtusi. Stafülokokkidega saastatus on viimastel aastatel aga järjest vähenenud.

Toiduainete suhteliselt kõrge saastatus Coli-laadsete bakteritega loob ohu toidumürgituse tekkeks ja soolenakkuste levikuks, tõdeb Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalitus oma aasta töö kokkkuvõttes "Tallinna tervisekaitsealases iseloomustuses 2000.aastal".

Kreemiga toiduainete saastatus vähenes eelmisel aastal võrreldes 1999. aastaga kahelt protsendilt 0,5 protsendini, termiliselt töödeldud piimatoodete saasatus 1,9 protsendilt nullini. Samuti vähenes toiduainete arv, mille proovides sisaldus lubatust rohkem hallitusseeni. 19 uuritud toiduaines sisaldus salmonellasid, neist 12 juhul pelmeenides.

Kokku uuris Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalitus eelmisel aastal mikrobioloogiliselt ligi 3000 toiduainete ja valmistoitude proovi.

Keemiliste näitajate alusel ei vastanud tervisekaitsjate poolt eelmisel aastal Tallinnas uuritud toiduainetest normidele 3,8 protsenti toiduainetest (1999. aastal 6,7 protsenti ja 1998. aastal 9,7 protsenti). Normile mittevastavad toiduained olid toodetud valdavalt nn. väikestes toiduainetööstuse ettevõtetes. Keemiliste näitajate alusel ei vastanud normidele 4,2 protsenti Eestis ja 2,7 protsenti välismaal toodetud toiduainetest.

Normile mittevastavad kodumaised toiduained olid salatid, kondiitritooted, liha- ja kalatooted, taimsed rasvad, majonees.

Nitraatide normist kõrgem sisaldus köögiviljades ja kartulis vähenes eelmisel aastal. Pestitsiidide jääke uuritud toiduained ei sisaldanud. Kodumaise päritoluga toiduainetes raskemetalle ei sisaldunud või nende sisaldus ei ületanud lubatud piirväärtusi. Importtoiduainetes leidus kõrgenenud kontsentratsioonis kaadmiumi (tomatimahlas), vaske (pähklites) ja tsinki (kalas).