Sada ja seened
Seda “tänu” Jaan Krossi juubelile. Pidu oli nii pikk ja kringlit tuli süüa sellistes kogustes, et minu viimane allesjäänud hammas sellele jubedale pingele vastu ei pidanud, kringlisse kinni jäi ja välja tuli. Aga tühja kah! Ega mul polegi vaja porgandeid närida, mina söön putru ja puljongit. Krossi sünnipäev oli muidu väga tore, mina kinkisin talle oma vana rohelise pintsaku. 96-aastasel vanamehel ei sobi enam nii kirevat hilpu kanda, aga 85-aastane mees võib veel vabalt säärase vammusega ringi uhkeldada. Öeldakse õieti, et noortele sobib kõik!
Pärast Krossi metsikut juubelit on päris selge, et vabariigi aastapäeva tähistasin ma üsna vaikselt. Tõin lihtsalt keldrist purgi seeni ja jõin viina peale. Küll oli hea! Kodus on ikka kõige parem. Eks ma olen 24. veebruaril külas ka käinud. Alles paar aastat tagasi kutsus Arnold Rüütel mu enda juurde. Oh sa taevane arm, milline piin see oli! Kõigepealt tuli kuulata koledat muusikat, mis oli pealegi nii vali, et isegi magada ei saanud saalis. Siis käsutati kõik inimesed pikka järjekorda – mul hakkasid jalad nii hullusti valutama, et kas või karju! Lõpuks pääses söögilaua juurde, aga seal pakuti ainult haput veinilurri ja tiku otsa aetud leivaraase, kuhu oli näpuotsaga pasteeti peale määritud. No kas see on kellegi asi! Tegin, et minema sain.
Sellepärast oli mul järgmisel aastal päris hea meel, kui Savisaar mind enda juurde Hundisilmale kutsus. Rääkis, et tema arust pole kah see Rüütli vastuvõtt kellegi asi ja õige pidu käib hoopis tema talus. Ma siis läksingi. Aga oh sa issand kristus, kuidas ma vastu pükse sain! Polnud seal Savisaare juures targemat midagi. Alguses aeti kõik rehe alla, seal siis Evelyn Sepp laulis ja Heimar Lenk mängis pasunat. Kole oli! Siis käsutati külalised järjekorda ja kõik pidid Savisaare kätt suruma. Noh, ja kui lõpuks kööki toidu manu pääses, siis mis ootas seal ees? Tiku otsa aetud praekartulid ja ikka seesama hapu vein! Rakendasin salamahti Savisaare hobuse ree ette ja sõitsin tuhatnelja koju.
Aga sel aastal oli hea. Sõin seened ära, lõin Pätsi pildiga viinaklaasi kokku ja läksin juba kell seitse magama. Unes nägin Laidoneri. Ilus.
