„Niisugust asja, et kaheksa kiilakat sõidavad hirmsa kiirusega Rootsi poole, ma küll ei tea,“ ütles Prints Päevaleht Online’ile.

Jutt sellest, et arvatavad piraadid väljusid Pärnust tundub Printsile tõest kaugel olevat.

„Pärnu on Eesti väikesadam. Pärnu nimi tuli võib-olla mõnele kindralile laua taga meelde, sest ta oli siin käinud Nõukogude ajal,“ rääkis ta.

Printsi sõnul on vahemaa Pärnu ning koha vahel, kus kaaperdamine toimus 200 meremiili ehk 360 kilomeetrit.

Kommersanti veergudel kirjutati, et mehed olevat väljunud Pärnus 24. juulil ning samal päeval kaaperdati Arcitc Sea.

„Juttu on mingist kummipaadist ja kaheksast mehest. Kui vaadata pildilt milline see mees välja näeb, keda seal kinni hoitakse, siis ta on vähemalt saja kilone. Kaheksasada kilo ja umbes sama palju kütust. Poolteist tonni panna kummipaati,“ mõtiskles Prints.

„Kui nad hommikul siit välja oleksid läinud, pidid nad õhtuks seal olema. Neil pidi olema meeletu kiirus,“ jätkas ta.

Prints rääkis, et jahtklubi žurnaalis, kus registreeritakse kõik välja minevad paadid ning jahid, ei kajastu, et kirjeldusele vastav alus oleks sadamast väljunud.

„Meil on nii väike akvatoorium. Teame iga paadi liikumist ning meil töötab veepolitsei. Keegi midagi märganud pole. Me näeme igat kahe-kolme mehega kalapaati,“ lisas ta, kuid nentis, et teoreetiliselt saab kummipaadi lasta vette ükskõik kus.

Riigiprokuratuurist öeldi, et Eesti õiguskaitseasutustel pole selliseid andmeid, nagu oleks piraatluses kasvatatavad mehed väljunud Pärnu sadamast.