Sajandi 100 asja

Lõppev sajand täitis eestlaste suured ja pruunid sektsioonkapid asjadega, millest ei osatud unistadagi. Kes ikka oleks võinud arvata, et tema riiulis leiavad koha elektronkell, mobiiltelefoni laadija ning väike juhe, mis viib suurde internetti.

Kui tühi ja mõttetu oleks lõppev sajand, kui meie elus poleks neid sadat asja.

TRANSISTOR. Revolutsiooniline väike jubin, mis leiutati USA-s 1948. aastal ja oli kasutusel peaaegu igas elektroonilises seadmes – transistorraadiost kuni arvutiteni välja. Kogu arvuti- ja sidetehnoloogiarevolutsioon oleks olnud võimatu ilma transistorita. Mõned inimesed väidavad, et tegelikult ei leiutanudki jubinat Belli teadlased, vaid kui Roswellis too kuulus UFO-õnnetus juhtus, nuhkisid USA armee asjatundjad lennusõiduki vraki põhjalikult läbi ning leidsid sealt igasugust imelikku maavälist tehnikat, kaasa arvatud transistori. Oli, kuidas oli, igatahes eestlased jalutasid tänaval ringi, transistorraadio Selka rinna peal rippumas ning olid igati moodsad.

AUTOMAATTELEFON. 1938. aastast peale ei pea enam paluma keskjaama telefonipreilit, kui soovid sõbraga kõnelda.

INTERNET. Napilt kümme aastat tagasi ühendasid esimesed eestlased oma arvutid Võrku. Saatsid välismaale e-maile ja pärisid sealse elu järele. Mõne aastaga tekkis eestlase sõnavarasse juurde kenake hulk uut nähtust tähistavaid väljendeid nagu "nett, e-mail, marsruuter ja tiigrihüpe". Praegu ei leia vist naljalt enam inimest, kes Võrgust midagi kuulnud ei ole.

ARVUTID. Alguses olid nad terve toa suurused. Aegade jooksul on arvutite mõõtmed jõudumööda vähenenud ning nüüd ei või iial teada, millises seadmes protsessor varitseda võib, isegi külmkapid on tänapäeval arvutiseeritud. Rääkimata sellest, et üks korralik kontor ei saa mingil juhul hakkama vähemalt ühe elevandiluuvärvi kastita ning helendava ekraanita.

HIIREMATT. Iga arvutikasutaja peaks oma sõbrale kena pehme aluse muretsema, et tolm ja mustus ta rullikuid kinni ei võtaks.

PLASTIKKAARDID. Plastmassist kaart on tänapäeva inimese lahutamatu osa. Kui ikka korraga peaksid kaduma pangakaardid, töötõend, haigekassakaart, raamatukogu liikmekaart, uksekaart, telefonikaart, üliõpilaspilet, bensiinikaart ja kümmekond kliendikaarti, on kaotus korvamatu. Ja kõigele lisaks tahavad nad nüüd igale eestlasele rahakotti anda veel ühe, ID-kaardi! Tulevik on plastmassist ja 8,5 x 5,5 cm suur.

SULARAHAAUTOMAAT (ATM). Vanasti käidi palga järel kassaluugi juures, anti allkiri ja saadi patsakas paberit vastu. Nüüd on isegi palgapäeval rahakott sama tühi, nagu tavaliselt ning äkilisest rikastumisest annab märku vaid helendav number suriseva sularahaautomaadi ekraanil. Narva venelased räägivad järjekordsest diskrimineerimisest: astub eestlane tumbotshka juurde, vajutab nuppu ja tumbotshka annab raha vastu. Venelane ei saa sealt ühegi nupuga aga midagi kätte.

RAADIO. 1921. aastal näidati Eestis esimest korda raadioaparaati, 1924. anti eetrisse esimene saade Haapsalust. Alguses teadlased väidavad, et raadiolained on tervisele kahjulikud ning tahavad, et raadioaparaadid keelustatakse, kuid neid ei võeta kuulda. Järgnevate aastakümnete jooksul jõuavad kuulajani lugemistunnid, kuuldemängud, reportaazhid, kommentaarid, Päevakaja ning Uuno-raadio millenniumitop 2000.

TELEVIISOR. Esimese televiisori Eestis ehitas andekas üliõpilane Mihkel Aitsam. Ekraani suurus oli küll ainult 1,5 x 2 cm ning seda pidi vaatama läbi luubi, kuhu mahtus ainult kaks inimest korraga. Pildikast näitas Moskvast, Berliinist ja Londonist kinni püütud nõrgukest signaali. Aastakümneid kehtis Eesti külas ühisvaatamise traditsioon: rahvas kogunes kõik lähikonna ainsa teleaparaadi ette kokku ning ootas, mida maailmal neile seekord öelda on. Televiisorite laiem levik algas 1950. aastatel, kui alustas rahvuslik-avalik-õiguslik ETV.

VIDEOMAKK. Kõik filmiklassika sai järsku eestlasele käepäraseks: alguses Rambo, Rocky ja American Ninja, pärast Star Wars ja Ristiisa. Ivar Vigla hoiatab, et kui keegi tema saadet lindistada püüab, läheb video katki. Rahvas usub ja igaks juhuks ei lindista ka – kallis asi ikkagi ja suure vaevaga saadud.

KINOSAAL. 1908. aastast oli eestlastel üks ja kindel koht, kuhu nad võisid minna, kui tekkis soov filmi näha, nimelt Tartus Illusiooni-nimeline kino. Filmid olid küll tummad ja nurgas mängis kas klaver või pasunakoor, aga ikka oli see parem kui kodus nurgas istuda ja ketravat vanaema vaadata.

CD-PLAAT. 1980. aastate alguses saabus kurb sõnum kõigile saviplaatide omanikele – need on täiesti out. Moodsad inimesed kasutavad nüüd ja igavesti muusika kuulamiseks väikeseid läikivaid kettaid.

HELIKASSETT JA DIKTOFON. Ütle eestlasele "kass põues" ning ta saab kohe aru, kellest-millest käib jutt. Ja rockipeerud teavad meenutada, kuidas omal ajal öösiti Radio Luxembourg ist Boney-M i ja Led Zeppelini lindistati.

LEICA 35 MM FOTOKAAMERA. 1924. aastal toob Leica kaamera turule ja siit läheb lahti tõeline pildistamishullus lihtrahva seas. Nii et kui teiegi sektsioonkapp (suur ja pruun, kohustuslik osa korterist) on 10 x 15 cm fotosid täis, siis otsige süüdlast aastate tagant.

TASKUTELEFON. Kui keegi oleks 1960. aastate keskel rääkinud traadita telefonist, oleks ta tõenäoliselt hullumajja pistetud või tembeldatud ameerika spiooniks, kes muu hulgas ka UFO-dega lävib. Aga juba 1990. aastate alguses lippasid tõsised ärimehed mööda tänavat ringi, antenniga kohver näpu otsas ning karjusid torusse, et "En nyt kuule sinua ihan hyvin, sano se uudelleen!". Praegu on aga nii, et kui näiteks bussis telefonihelin kusagilt kostab, hakkab vähemalt kümme kodanikku paaniliselt taskutes sorima ning oma väikest sõpra taga otsima.

TELEFONIAUTOMAAT. Panid aga kaks kopkat sisse ja juba ta helistas (kui just katki polnud). Praegu valitseb sinistes telefonikioskites kõrgtehnoloogia, mis sööb kahekopkaste asemel kaarte.

FAKSIAPARAAT. Välgukiirul sõnumid ühest maailma otsast teise, kui telefoniliinid seda lubavad. Tihtipeale ilmub pärast pikka ootamist faksist lubatud lepingu asemel mingi tinditriibuline paber, kus on teie äripartneri allkiri all.

AUTOMAATVASTAJA. "Tere, Mart siin. Kui te helistate telefonifirmast, siis ma juba saatsin teile raha. Kui te olete minu vanemad, siis palun saatke raha. Kui te olete pangast, siis ei laenanud te mulle küllalt raha. Kui te olete naisterahvas, siis ärge muretsege – mul on piisavalt raha."

KOOPIAMASIN. 1950. aastatel saab juba kerge vaevaga ühest paberist mitu teha, kuid mitte veel Eestis.

MIKROAHI. 1970. aastatel lakkasid inimesed ise toitu valmistamast ja paljud enam ei oskagi muud kui poolfabrikaate või emme külmkappi valmis pandud toitu soojendada.

KÜLMKAPP. Huvitav, kui uks kinni panna, kas tuli ikka kustub ära?

RÖSTER. Krõbedad saiad aastast 1909.

VAHVLIKÜPSETAJA. Väärib teistest kodumasinatest eraldi käsitlemist, sest tema raudade vahel küpses 1980. aastatel paljude praeguste suurärimeeste algkapital.

PASS. Pilt sisse, tempel peale ja oledki Eesti riigi truu alam. Vanasti olid ka hobustel passid, pildid sees ja puha. Nüüd on autodel passid. Lisaks kõnnib Eestis veel ringi seltskond, kel taskus "alien s passport". Me ei tea täpselt, kes nad on ja kust nad tulevad, kuid ilmselt kusagilt ülevalt.

TALONGID JA OSTUKAARDID. Tekivad eestlase rahakotti 1917. aastal. Siis 1939–1940 ja 1941–1947. Vahepeal eraldab ametiühing ostulube näiteks auto soetamiseks. Toidutalongid naasevad 1988–1992. Mäletate, kuidas kaheksa aastat tagasi müüja kääridega suurtest rohelistest lehtedest teie viina-, sigarettide- ja teisi talonge välja lõikas?

EESTI LIPP. Tegelikult me teame küll, et sinimustvalge õnnistati sisse 1884. aastal, aga kaasaegse eestlase ellu ilmus trikoloor taas 1980. aastate lõpus, kui sellega sai Lauluväljaku rahvapidudel vehkimas käia. Igal massiüritusel läksid sinimustvalged ülihästi kaubaks, nii kui kuskil sinist ja musta näha oli, tormas rahvas rubladega vehkides kohale iseseisvust ostma. Mõned aeglasemad pidid leppima sinivalge Tallinna lipuga, rahvusvärvid olid lihtsalt otsas.

MAASEADUS. Pani mehed Eesti Vabariigi eest sõdima ja tekitas lojaalsust, vältides enamlust, aga hävitas ka Balti parunite pärisvõimu, sestpeale hakkab baltisakslaste kadumine siit maalt ja mõisate lagumine.

PÕHISEADUS. Uus broshüür eestlaste raamaturiiulis, ometi selle sajandi jooksul mitu korda vahetunud. Iseseisvumisega kaasnenud muud uuendused: president, piiripunkt Lätiga jne.

PORNOGRAAFILISED TRÜKISED. Liberalism Papa Jannseni jälgedes.

NARKOOTIKUMID. "Lucy in the Sky with Diamonds," laulis Lennon 1967. aastal ja tähelepanelik publik sai kohe aru – LSD. Koerapöörirohtu ja ogaõuna on eestlased ilmselt sajandeid lutsutanud, kuid nüüd räägime sotsiaalsest probleemist. Sest kes see ikka tahaks tänaval portfellist või käekotist ilma jääda ainult sellepärast, et mõni end sõelapõhjaks süstinud Vitali vajab järgmise doosi tarvis raha.

SEKTSIOONKAPP. Suur ja pruun, kohustuslik osa korterist.

ENE (ENTSÜKLOPEEDIA). Suure ja pruuni sektsioonkapi kõrval oli ENE sari teine suur ja pruun asi, mis oli kohustuslik igas korteris. Keskmiselt mitu muna muneb koovitaja? Taas üks Eesti Nokia.

MÄRKMIK. 1935. aastast alates ei unusta inimesed mitte ühtegi kohtumist ega sünnipäeva, teavad täpselt, kunas on jõulud ja mis päev on 23. september.

PASTAPLIIATSID. Sissekanne külalisteraamatusse 1960. aastatel: "Kirjutan praegu esimest korda pastapliiatsiga!" Olid ajad, mil tühjaks saanud pastasüdamikke käidi spetsiaalsetes teeninduspunktides täitmas. Algklassides ei lubatud pastapliiatsiga kirjutada veel sel kümnendil.

KIRJAKLAMBER. Aastal 1900 Norras välja mõeldud vidin on USA ajakirja Fortune hinnangul töövahenditest sajandi olulisim leiutis. Ei vähene tema tähtsus ka praegu: kui algselt loodeti, et arvutite tulek vähendab paberihulka kontoris, siis välja on tulnud vastupidine – kõik tehtu vajab ju ka väljaprintimist ja kokkukinnitamist.

TASKUKALKULAATOR. Lõpetas lükatite, Feliksite ja arvelaudade ehk hullukannelde aja. Kes oskab veel tänapäeval lükatiga kuupjuurt võtta või Feliksit vändates korrutada-jagada? Omal ajal aga võis raamatupidaja kabineti selle järgi ära tunda, et sealt kostus pidevalt Feliksi väntamise kõrin.

ELEKTRONKELL. Kell jõuab eestlase käele. Sajandi jooksul vahetab Eesti mitu korda ajavööndit. Kui kaks korda aastas on üldrahvalikuks jututeemaks olnud kellakeeramine tunni võrra, siis mida pidid tundma eestlased 1. veebruaril 1918, kui uuele kalendrile üleminekuga sattusid nad päevapealt 14. veebruari?

PLASTMASS. Sellest saab kõike teha.

KILEKOTT. Staatusesümbol 1970. aastatel. Kui käisid koolis kilekotiga, oli garanteeritud Norma puuliistakutest diplomaadikohvritega klassikaaslaste imetlus. Viru juures müüdi kilekotte hinnaga viis-kuus rubla. Rahva seas liikus jutt, et kirjanik Heino Väli käib alati ringi uhkete kilekottidega ja kingib neid ka teistele, sest tema mereäärse maja randa uhuvad lained laevadelt äravisatud kilekotte. Veel kümme aastat tagasi peeti väga ebaviisakaks, kui inimene ei viinud tagasi laenatud kilekotti.

TUALETTPABER. Kenasti rullis, valge ja pehme. Ei mingit ajalehtede lõikumist enam.

UJUVSEEP. 1942 pumbatakse seebi sisse õhk, et säästa rasvainet, ning seep jääb vannis vee peale ujuma. Sel sajandil hakkab eestlane end pesema shampooni ja dushigeeliga.

NAILONIST HAMBAHARI. 1938. aastast särasid ameeriklaste hambad nagu oleksid need hõbedast olnud.

AU-VEDELIK. Johannes Hindi imerohi, mille pärast inimesed hommikuti Desintegraatori tehase juures pikkades järjekordades seisid. Sisaldas kõike võimalikku ja võimatut, aitas igasugu haiguste vastu. Esimesi selle sajandi üldrahvalikest kultusravimitest.

RASESTUMISVASTASED TABLETID. 1960. aastatest alates taas uus võimalus pere suurenemist vältida.

ANTIBIOOTIKUMID. Penitsilliini leiutamist 1928. aastal on peetud meditsiiniajaloo üheks suurimaks saavutuseks. Antibiootikumid on päästnud miljoneid inimelusid ja tekitanud rahvastikuplahvatuse.

PLAASTER. Sulgeb haavu 1921. aastast.

ÜHEKORDSED MÄHKMED. Lõpp titelappide pesemisele. Tõeline õnnistus reklaamirahast elavatele telekanalitele. Ja siis kurdetakse, et lapsed ei õpi enam potil käima.

KRAANIVESI. Selle sajandi saavutus enamikus Eesti kodudes, eriti soe vesi.

KUNSTIHULIIKMED. Inimene suudab mõnda oma kehaosa ilusamaks muuta, kui loodus seda on andnud. Selle sajandi saavutused on ka organite siirdamine ja katseklaasilapsed.

KONTAKTLÄÄTSED. Enam ei lähe naisterahvastel puuder nina peal laiali ja tantsida on ka mugavam.

ZhILETT. King Camp Gillette tahtis 1900. aastal teha asja, mis oleks odav, mugav ja mida inimesed pärast kasutamist ära viskaksid – nii ka Eestis.

ESIMENE PATENT. "Horisontaal veskikivi paar, millest alumine tiirleb ja pealmine kivi seob endaga automaatselt alumise järele". Anti välja 1922. aastal Rakvere mehele Aleksander Mikiverile.

MIKROKAAMERA MINOX. Walter Zappi 1938. aastal patenteeritud imetilluke spioonikaamera on Bernhard Schmidti teleskoobi kõrval maailmas tuntuim eestlase leiutis. Siiani oli fotoaparaat suur ja raske ning paiknes kolmejalgsel statiivil – selge, et niisugusega James Bondi ei mängi.

KAUASÄILIV PIIM. Ning kõik muud igavesed tooted. Vanasti läks piim hapuks, nüüd läheb mädanema, sest sisaldab kõikvõimalikku solki. 1930 jõudsid USA-s müügile külmutatud juurviljad, mida rahvas esmalt umbusaldusega piidles. Õige pea said nad aga aru, et külmutatud juurviljad on küll vesisemad ja maitsetumad kui äsja peenralt korjatud, kuid siiski paremad kui mitte midagi. Ka eestlased alustasid kauasäiliva toidu tootmist – 1946. aastal pandi Tartusse püsti konservitehas.

NÄTS. 1970. aastatest kodumaised pikad liistakud Kalevilt, mõni aeg hiljem ka moosi täis kummipadjad, millega sai nätsumulle puhuda. Kuni selle ajani on närimiskumm aga kaup, mida sai Viru tänava kangialustest või Saksa DV-s käinutelt. Kel oli nätsu, see oli tehtud mees: sõpradele anti terve näts korraga, vähemsõpradele pool. Ja loomulikult ei tarbitud nätsu üks kord: pärast esimest äramälumist pandi see suhkruvette likku ja tehti uuesti magusaks.

RAPS. "Aga minu issi kasvatab rapsi." Praegune moesõna on energiavõsa.

MAIS. Kolhoosnike needus koos köögiviljade ristpesiti mahapanekuga 1950. aastatel. Nüüd aga peetakse taas plaane maisi kasvatama hakata.

BANAANID. Avasid tee lääne puuviljadele. Enne olid ainult arbuusid, mandariinid ja vahel viinamarjad. Banaanidele järgnes tõeline laviin kõikvõimalikke papaiasid ja karamboole.

PEPSI. Soojendus kokakoola invasioonile. Must kihisev ja sageli apteegimaitseline kultusjook, mis rikub hambaid.

AUTO. Leiutisena küll eelmisest sajandist, kuid Tallinna toodi esimene auto hobuste hirmuks ja voorimeeste pahameeleks aastal 1902. Kuus aastat hiljem korraldati Heinaturul tutvumisõhtuid, kus hobused seisid voorimeeste käekõrval platsi servas ja erkpunane automobiil tiirutas nende nina ees kuni suksud uue asjaga harjusid. Samal aastal valmib USA-s Ford T ja muudab ajapikku auto luksuskaubast igamehe sõiduvahendiks.

Tänaseks on auto pealetung kujundanud eestlaste uue iseloomu. Enne nokitsesid talumehed koduümbruse kallal, nüüd kulub rohkem aega ja raha neljarattalisele sõbrale. Suurte majade ees seisvad kallid autod annavad märku muutusest mõttemaailmas: kodu võib olla, auto peab olema. Auto on moodne raudrüü ja lendav vaip, asendamatu tarbeese ja puuslik, mida tuleb kummardada ja orjata ning temast ja temaga seonduvast rääkida. Autojuhiloa saamine on tähtsam kui keskharidus, autojuhiluba on tegelikult küpsustunnistus ja isikutunnistus üheskoos. Auto – see on osa moodsast eestlasest.

SOOME KELK. Tartu Ülikooli professor Lauri Kettunen toob tõukekelgu Eestisse talvel 1919–1920. Eestlased vaatavad seda kui imeasja, kuid järgmistel aastakümnetel saab see maal populaarseks liikumisvahendiks.

TROLLIBUSS. 1936. aasta suvel demonstreerib Tartu Ülikooli elektrik Jaan Munga elektrilist omnibussi, sõidutades sellega uulitsapoisse nädalapäevi Kuradisilla ja uue anatoomikumi vahel. Munga tahtis sellega Tartu linnavalitsust veenda, et need jätaksid linna tegemata trammiliini ja eelistaksid trolli. Tegelikult ei saanud Tartu kumbagi ning nüüd võib trollidest ilma jääda ka Tallinn, kus esimene liin (Teaduste Akadeemiast hullumajani) avati 1967.

TRAMM. 1921 hakkab hobutrammi asemel Tallinna tänaval liikuma mootortramm ja viis aastat hiljem elektritamm. Vahepeal avatakse Tallinnas ka autobussiliin (1922).

MOOTORLAEV GEORG OTS. Valge laev, mis vahendas pimedatel 1980. aastatel Soomest Eestisse Napoleoni konjakit, odavaid kelli ja lagritsakomme. Siit sinnapoole aga Tallinna kuulsaid kabareesid ja liitrite kaupa vodkat.

MOOTORRATAS. Saarte mehed tegid endale külgkorvi asemele kalakastid. Mandrimehed põristasid niisama mööda külavaheteid pruudile külla ja poodi viina järgi. Ja neil ei olnud aimugi Hell s Angelitest.

LENNUK. Kreutzwald arvas, et lennuk on miski, millega saab merd sõita. 1903. aastal tõusevad vennaksed Wrightid lennukiga õhku, lükates sellega Kreutzwaldi teooria ümber. Peaaegu sada aastat on möödunud, ka Eesti taevas oli juba lennukit 1912. aastal nähtud, kuid 1999. aastal ei jäta eestlased ikka jonni ja üritavad lennukit taas vee peal püsima panna.

KOMBAIN. 1937 katsetati Kuusikul esimest korda Eestis teraviljakombaini, mille üks konstrueerijatest oli eestlane. Aasta hiljem toodi sisse kolm Ameerika kombaini. Läks veel paarkümmend aastat ning ajakirjade kaanefotode lemmikmotiiviks sai väsinud, kuid õnnelik kombainer oma punase sõiduki ja kuldse viljavihuga.

LÜPSIMASIN. Juba krahv Berg kasutas seda oma Sangaste mõisas – selleta poleks me saanud kaasa elada meisterlüpsja Leida Peipsi saavutustele.

TRAKTOR. 1911 jõuab USA-st Rakverre Eesti esimene traktor. 1920. aastatel algab nende massiline sissetoomine ja hobused saavad puhata.

JÄÄPURJEKAS. Ja teised spordivahendid, mis eestlastele maailmameistritiitleid toonud – naiste trekisprindi jalgratas, laskesuusatamise püss või allveeorienteerumise ujumislest...

PUUKINGAD. Kõvad, ebamugavad ja kolisevad, kui kivipõrandal kõndida. Täiesti ebapraktilised, koledad ja ebavajalikud.

TALVETOSSUD. Lõpetasid Kommunaari kingade ja Põhjala botikute buumi. Mammid käivad praegugi sellistega.

HIINA KETSID. Kaks nädalat ja paar.

RINNAHOIDJAD. Kel on, see võtab.

TEKSAD. Paarkümmend aastat tagasi sai neid mustalt turult ja püksipaar maksis kuupalga ehk 80–100 rubla. Sel ajal oli teksade kandja väga rikas või siis tutvustega inimene.

NAILONSUKAD. 1939. aasta leiutis, ajakirja Fortune hinnangul murranguks rõivatööstuses. Oli ka spetsiaalne teenus: sukasilmade ülesvõtmine, et sukki parandada.

SUKKPÜKSID JA SOKID. Surmaotsus suka- ja sokihoidjatele, milleta seni jalad katmata jäid.

TÕMBLUKK. Võimaldab 1913. aastast riietuda ilma nööpide-trukkidega pusimata.

TAKJAPAEL. Veel kiirem ja mugavam kui tõmblukk.

PUIDUST TALLAGA KINGAD. Kokkuhoiupoliitika näide Teise maailmasõja ajast.

BIKIINID. Bikini atollil plahvatas USA aatomipomm ning valgeid laike jääb edaspidi vähemaks.

SILIKALTSIIDIST SEINAPLOKID. Eesti Nokia 1950. aastatest, millest kerkisid maa-asulate kahe- ja kolmekordsed elamud. Jaapanlasedki tundnud Johannes Hindi leiutatud imematerjali vastu huvi.

AEROSOOL. See on deodorant. See on kärbsemürk. See on värv. Ja teeb osoonikihti kenasid väikesi auke. Eric Rotheimi peab selles kõiges süüdistama, kes 1926. aastal aerosoolipurgid välja mõtles.

FOSFORIIT. Esmapilgul vaatad, et maavara. Aga tegelikult – Eesti vabastaja ja Nokia 1980. aastatel.

PÕLEVKIVI. 1916. aastal valitseb Eestis tõsine kütteainekriis ja viimases hädas alustatakse Viru põlevkivi kasutamisvõimaluste uurimist. Alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. 1930. aastate Eesti Nokia.

RAUDBETOONIST PANEELID. Enamiku linlaste koduseinad.

ASFALTTEED. Tallinnas esimene tänav saab asfaldi alla 1926, Tartus paarsada meetrit Pepleri tänavast aasta hiljem. Enam ei raputa sõitmine hambaid suust.

TALSE. Üldrahvalik börsivaimustus tekkis 1996. aastal, kui riigitelevisioon pani oma magusaimal eetriajal inimesed kaasa elama aina ülepoole rühkinud Tallinna börsiindeksile Talse. Koduperenaisedki rääkisid toidupoes väärtpaberitest. 1997. aasta sügise börsilangus kustutas küll vaimustuse, kuid selle tagajärgi on tunda tänaseni: alles hiljuti küsis ETV saatejuht rahandusministrilt, et "Hongkongis langeb Talse ju samuti?".

JOONKOOD. Maailmas tuntakse seda alates 1970. aastast. Eestlane on küpsisepakkidel olevaid triipe imetleda saanud vaevalt mõned aastat, kuid juba kostub hääli, et tegelikult on see joonkood üks saatana märk ja tuleks üldse ära keelata. Tegelikult aga ei saa joonkoodist aru mitte keegi peale kassaaparaadi.

EUROREMONT. Mis peaasi, ei mingit isikupära. Euroremont peab olema täpselt ühte valget karva Brüsseli euroametnikega.

KUIVATATUD SEAPÕIED. Kuum ekspordiartikkel keeluseaduse all kuivavasse USA-sse. Eesti seapõisi täideti alkoholiga ning kanti siis ihu vastas, nii et põgusal läbiotsimisel jäi salaviin avastamata. Eesti Nokia 1920ndatest.

VÄLISABI. Eesti kui riik saab esimese välisabi novembris 1918, kui Soomest jõuavad kohale vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid. Esimene toiduabi tuleb kolm kuud hiljem: 550 tonni nisu Inglismaalt.

PLASTMASSIST NUKUD. 1920.–1930. aastatel hakkasid poemänguasjad seniseid isetehtud kaltsunukke, vurriluid ja puuokstest kariloomi kõrvale tõrjuma. Plastmassist nukud on odavad, kaunid ja suhteliselt vastupidavad (ning Saksa DV omad alates 1950. aastatest ka kammitavad), sellest nende suur võidukäik.

MÄNGUAUTOMAAT. Esimene videomäng, PONG, tehti 1972. 1980. aastatel avatakse Eestis kümneid mänguautomaatide saale, kus lapsed saavad 15 kopika eest rohmakatel aparaatidel laevu tulistada ja teemante taga ajada.

RUBIKU KUUBIK. Eelmise kümnendi noorte kultusese. Algul haruldane Ungarist toodud asi, mida ei lubatud kooli kaasa võtta – kaob veel ära; hiljem ragistasid kõik vahetundides kuubiku kallal. Ringi liikusid õpetused, kuidas kuubikut kokku panna, ja legendid rekordkiirustest, millega "keegi Ungaris" värvid kokku pani. Korraldati võistlusi. Hiljem hakati tootma püramiidi-, kera- ja ussikujulisi kuubikuid, kuid need oma eelkäija kuulsust ei saavutanud ning jäid sektsioonile (suur ja pruun, kohustuslik osa korterist) tolmu koguma.

JO-JO. Terve sajandi jooksul aeg-ajalt renessanssi teinud lastemäng.

SALVOKAD. Salvo plastmasskelgud kuulusid 1970. aastate teisest poolest iga normaalse põngerja kohustuslikku talvevarustusse. Natuke harjutamist ja ka kätega kelgu juhtimine sai selgeks: kui tahad vasakule pöörata, suru vasak käsi vastu maad ja kui paremale, siis parem. 1970. aastate Eesti Nokia.

TASKULAMBID. Pimedad keldrid ei olegi enam hirmsad.

VIAGRA. Eesti oli maailmas üks esimesi paiku, kus imerohi müügile tuli.

Tänud: Katrin Kern, Siim Pede, Mart Normet, Alar Vaaks, Tiia Toomet, Ellen Pärn, Hillar Palametsja teised.