Sakala keskuse parim lahendus on Alveril-Trummalil
KESKLINN Hiljuti tutvustatud neli Sakala keskuse arendusprojekti on kõik sümpaatsed, kuna jätkavad omaaegse suurprojekti – Tallinna kultuurikeskuse – väljaehitamist.
Kuni sõjani koosnes Estonia- esine unise provintsilinna kombel vanalinnast välja valgunud vähemast, isetekkelise tänavavõrguga hoonestusest. Kui sõda poleks teinud laastamistööd, oleks buldooserid tulnud 1950-ndatel niikuinii.
Esplanaad ehitati valmis
Arhitekt Harald Armani Tallinna kultuurikeskuse projekti järgi rajati siia T-kujuliselt kaks esplanaadi tüüpi (haljastus keskel) puiesteed. Tollal oli Pätsi kodukaunistamise kampaania ajal rajatud puukoolidest veel väärt kraami võtta ja nii said need soliidse haljastuse.
Estonia vastu, esplanaadi teise otsa pidi tulema teaduste akadeemia presiidiumi kuppelhoone, külje peale aga kunstimuuseum, avalik raamatukogu ja polütehniline instituut. Valmis jõuti aga ainult tänavad ja akadeemia instituutide maja ning Lenini (nüüd Rävala) pst äärde kolmeosaline akadeemikute luksuskorteritega teadlaste maja.
Ehkki sulaaja algul ehitati veel teaduste akadeemia raamatukogu, loobus end kindlamalt tundev EKP kultuurikeskuse kontseptsioonist kui uue võimu esialgsest eestlaste poolehoiu võitmise taktikalisest nipist ja teaduste akadeemia presiidiumi maja asemel kerkis, siiski kindlalt teljelise lahendusena, partei keskkomitee hoone (nüüd välisministeerium).
Võim kolis Estonia naabrusse
Sellega läksid sassi linnaehituse jõujooned, mille järgi Estonia ees pidi valitsema vaim ja Viru väljakul võim. Kuna kunst arvati Kadrioru lossi ära mahtuvat, kerkis 1980. aastate alguses kunstimuuseumi krundile uus poliitharidusmaja (Sakala keskus).
Arhitekt Armani kultuurikeskuse keskseid ideid oli vaate avamine Estoniale ja eestluse sümboli linnaehituslik esiletõstmine. See polnudki lihtne – kahe saali tõttu laiarinnaliselt pika hoone puhul.
Stalini ajale iseloomulike akademistlike kujundusvõtete järgi tekkis teatri ja kontserdimaja ette väljak, mis seejärel ahenes keskteljel esplanaadiks. Klassikaline, paljukorratud eeskuju on siin Hausmanni-aegne Opéra-esine väljak ja sinna suubuv avenüü, mida Pariisi 1937. aasta maailmanäitusel käinud Arman oli küllap näinud.
Seal, kus juba aastakümneid elava etteheitena kõigile linnaisadele laiub ilmetu trolliaas, pidi kultuurikeskuse kava järgi koondumispunktina vahutama purskkaev – justkui sissejuhatus šampanjajugadele teatrilaval.
Vältimatu stalinistlik kompositsioonivõte oli kitsamast ruumilõigust avaramasse jõudmise tähistamisel väravamotiiv, mis enamasti tähendas tornipaari. Teaduste akadeemia instituutide maja eenduv maht ootab Sakalalt paarilist vastasküljel.
Esplanaadide T on Tallinna üks uhkemaid linnaehituslikke ansambleid. See pole mitte ainult stalinistliku linnaehituse monument, vaid tegelikult ainus koht Tallinnas, kus vähemalt tänavavõrgus on realiseeritud klassikalise linnaehituse teljeline suurejoonelisus. Meie kitsastes oludes on see unikaalne lahendus, mis väärib respekti.
Seega peavad uue Sakala projektid tajuma oma linnaehituslikku rolli täita pooleliolevas ansamblis, kus Estonia näol on dominanthoone juba olemas, sümmeetriliselt üks külg. Kahjuks on aga konkursile aluseks arhitekt Irina Raua detailplaneering, mis seda üldse ei arvesta.
Toetudes pressile antud materjalile, kujuneb neljast projektist kõrvalolev pingerida. Seda ei maksa võtta kuigi tõsiselt, sest tegu pole arhitektuurikonkursiga, vaid äriideede esmase visualiseerimisega.
