Keskust arendava AS-i Uus Sakala juhatuse esimehe Ilmar Kompuse sõnul ei saa sisetöid nimetada lammutamiseks. “Tegeleme praegu lahtise mööbli eemaldamise ja eridetailide konserveerimisega,” ütles Kompus. “Töö käigus visatakse küll ära lahtist prahti ja amortiseerunud mööblit, kuid lühtrid, siseuksed, valgustid ja muu väärtuslik säilitatakse.”

Kompus kinnitas, et arendaja ei kavatse üle astuda kultuuriminister Raivo Palmaruga sõlmitud niinimetatud jõulurahulepingust, mille järgi arendaja võib teha vaid sisetöid, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone, ning kooskõlastab muinsuskaitseametiga kõik säilitamist vajavad interjööridetailid.

Hallas-Murula: jõulurahu rikuti

Ühe Sakala keskuse lammutamise vastase tegevuse algataja, arhitektuurimuuseumi direktori Karin Hallas-Murula hinnangul on arendaja tegevus üheselt mõistetav kui jõulurahu rikkumine. Tema sõnul oli maha võetud teraskonstruktsioone, siseustelt eemaldatud metallosi ning keskuse fuajee oli täis sinna laotud puitpaneele.

“Muinsuskaitse arhitektuurinõukogu pidi vastavalt kokkuleppele enne lammutustööde algust hindama hoone siseruumide detailide väärtust – mida me nüüd enam hindame, kui paneelid on maha võetud?” sõnas Hallas-Murula. “Sakalast viiakse välja just neid terasest eritellimusel valmistatud interjöörielemente, mille säilitamist eksperdinõukogu on nõudnud.”

Sakala keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sõnul teatas Kompus talle Sakalas alustatavatest töödest ning kinnitas, et praegu lammutamisega ei tegelda, vaid alustatakse amortiseerunud tehnika ja lahtise mööbli eemaldamist.

Pärast ligi 8000 protestiallkirja ja meeleavaldust leppisid kultuuriminister ja AS Uus Sakala novembri lõpus kokku, et keskuse lammutamist ei alustata vähemalt kuu aega. Sel ajal võib arendaja teha töid amortiseerunud inventari, kommunikatsioonide jms eemaldamiseks.

Sakala lammutamise lugu

•• 2003. aastal võitis hoonestusõiguse konkursi AS Uus Sakala, mille tuumiku moodustavad Tõnis Haavel, Ilmar Kompus, Priit ja Peeter Rebane. Ehitus- ekspertiisidest selgus, et 1800-kohalist saali pole võimalik praegusse keskusse rajada. Tänavu 25. oktoobril rahuldati taotlus osaliselt keskus lammutada.

•• 9. novembril esitas Eesti arhitektide liit Tallinna halduskohtule kaebuse, et keelataks keskuse lammutamine. Samuti ei rahuldanud kohus MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebust, millega taotleti ehitusloa tühistamist ning muinsuskaitse alla võtmist.

•• Päev hiljem loomeliitudega kohtudes lubas kultuuriminister Raivo Palmaru asuda Sakala allesjäämist toetama ning paluda linnavalitsuselt lammutamise peatamist pooleks aastaks.