Saksa ajaloolase doktoritöö uurib eesti sõjapagulasi vastuvõtja vaatepunktist

Marcus Velke otsustas pärast 11-aastast tööd ­enneaegselt sündinud laste meditsiiniõena ­kirjutada doktoritöö Teise maailmasõja aegsetest eesti põgenikest Saksamaal.

On oletatud, et Teise maailmasõja tõttu püüdis läände pageda 80 000 eestlast. Neist kuni 9% hukkus teel, umbes 20 000 naasis kodumaale. Saksamaale jõudis enam-vähem 45 000 eestlast. Suurest põgenemisest on kirja pandud memuaare ja eestlaste migratsioon on loomulikult ka üks meie ajaloolaste olulisi uurimissuundi. Teisalt on ebatavaline, et just eesti pagulaste vastu tunneb siirast huvi mõni välismaa uurija. Ometi on Bonni ülikooli ajaloodoktorant Marcus Velke (41) otsustanud kirjutada doktoritöö eestlaste eluolu kohta sõjajärgsetes Saksamaa pagulaslaagrites.

„Balti maapagulaste (uurijad kasutavad rahvusvahelist ingliskeelset terminit displaced persons ehk DP-d – T. T.) saatust on DP uuringutes marginaliseeritud,” tõdeb Velke. „Uurijad on tavaliselt huvitatud juudi, poola või vene DP-dest. Balti maapagulased tegid Saksa okupatsioonivõimudega ka koostööd, näiteks osalesid juutide massihävitamises. See on fakt, mida ei salata enam ka Baltimaades. Kuid see asjaolu teeb nende uurimise keeruliseks, eriti kui töötada kõrvuti teadlastega, kes uurivad juutide saatust. Mõnikord süüdistatakse mind selles, et uurin kollaborante. See ei ole muidugi tõsi – Balti maapagulaste individuaalsed elukäigud olid ju erinevad. Ma olen ajaloolane ja tahan seda uurida nii objektiivselt kui võimalik.”