Saksa imemasin säästab inimesi sondi neelamisest
“Mina näiteks ei kipu mõõka neelama, aga selle uue aparaadiga vaatasin oma tervise üle küll,” rääkis eile uut diagnoosi-aparaati avalikkusele tutvustanud Tartu ülikooli kõrvakliiniku juht Mart Kull.
Kui seni saatis perearst kõhuvalude käes vaevleva patsiendi üldjuhul sondi neelama, siis uudne aparaat võimaldab peaaegu sarnase tulemuse saada ka lihtsamalt. Esmalt tuleb puhuda kotikesse, seejärel neelata alla väike tabletike ja juua vett peale.
Arvuti analüüsib
Poole tunni möödudes tuleb kotikesse veel veidi puhuda ja patsiendi jaoks ongi kogu protseduur möödas. Edasi liigub õhuga täidetud kotike arvutiga ühendatud diagnoosiseadmesse ja juba vähem kui kümne minuti pärast on selge, kas õhuproovi andnud inimese tervis on korras või peab asuma teda ravima.
Doktor Kulli sõnul mõõdab Saksamaal valmistatud aparaat inimese hingeõhus olevate bakterite hulka ning tuvastab mitme siseorgani tööd pärssiva Helicobacter pylor’i bakteri olemasolu.
“Enamik maohaavanditest ja tegelikult ka teistest hädadest saavad alguse sellest bakterist. Kuna tavaliste antibiootikumidega pole seda võimalik ravida, siis tuleks kasutada hoopiski spetsiaalset ravi,” selgitas Kull.
Kõrva- ja silmakliinik soetas ligi miljon krooni maksva aparaadi, et avastada krooniliste kõrva- ja põskkoopapõletike tekke põhjuseid. Kulli sõnul on ligi veerand kõrva- ja põskkoopapõletikest põhjustanud just Helicobacter pylor.
Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu liikme Heidi-Ingrid Maaroosi sõnul saab uut diagnoosiaparaati kasutada ka mitmes teises kliinikus, näiteks on aparaadi abil võimalik avastada teatud vähivorme ja lastehaigusi. “Lihtsam on vist öelda, millised kliinikud seda ei vaja,” täpsustas Mart Kull.
Maaroosi sõnul saavad uut aparaati lisaks kõrva- ja silma- kliinikule kasutada ka teised kliinikud ja ka kõiki Eesti perearste teavitatakse lähiajal uuest diagnoosimisvõimalusest. Patsientidel pole protseduuri tegemiseks tarvis sõita mitte Tartusse, vaid külastada oma perearsti. Õhukotike peaks seadme tootnud Saksamaa pereettevõtte Wagner Analysen Technik esindaja Günter Wagneri sõnul jõudma Tartusse hiljemalt nädalaga.
“Saksamaal saabub meile igal hommikul pakike. Ükskord tundis postimees huvi, mida ta meile igal hommikul toob. Ütlesin, et õhku, ja ta puhkes naerma,” rääkis Wagner. Erinevalt Saksamaast ja Soomest, kus seadet nimega IRIS (Infra Red ISotope Analyser) on juba aastaid kasutatud ning sellega tehtud analüüsid maksab kinni riik, tuleb Eestis analüüside eest ise maksta. Mart Kulli sõnul hakkab analüüs maksma 800 krooni ringis. Tulevikus loodab Kull, et haigekassa kompenseerib osa analüüsi maksumusest.
Perearst: keegi ei armasta sondi neelata
•• Aastaid perearstina töötanud Eesti perearstide seltsi esimees Madis Tiik rääkis, et tema praksise jooksul pole juhtunud, et mõni patsient oleks sondi neelamisest keeldunud.
•• “Küll on kõhklusi ja kartusi, aga oleme nendest üle saanud. Kuid ega inimesed seda sondi neelamist väga ei armasta küll,” lisas Tiik.
•• “Korduvalt tahaks selle protseduuri jooksul oksendada,” selgitas Tiik. Tulevikus Tiigi sõnul siiski sondi neelamisele ehk gastroskoopiale selle klassikalises tähenduses alternatiivi ei teki.
•• “Teatud asju saab tõesti ehk teisiti analüüsida, aga mõningate haiguste puhul on siiski see sond tarvis alla neelata, et selle abil näiteks ka ravimeid õigesse kohta toimetada,” selgitas Tiik.
•• Diagnostilises uuringus on juba paar aastat kasutusel ka pisisond. Tabletisuurune kaamera suudab patsiendi seedetraktis kaheksatunnise reisi ajal teha kuni 50 000 pilti kiirusega kaks pilti sekundis.
