Saksa uurimiskomisjon: Estonia ei olnud merekõlbulik
Meyer Werfti uurimiskomisjon on aastaid vaielnud vastu rahvusvahelise komisjoni järeldusele, nagu oleks laevahuku üheks põhjuseks olnud vööriluugi puudulik konstruktsioon, tuues esile Estonia halva hoolduse ning pommiplahvatuse-versiooni.
Esmaspäeval avaldas Soome ajaleht Helsingin Sanomat Saksa uurimiskomisjoni raportile viidates teate, et Estonia ei olnud 1994. aasta 27. septembri õhtul merekõlbulik.
Komisjon on varem viidanud pragudele ja korrosioonile Estonia vööriluugi kinnituskohtades, mis võisid põhjustada vööriluugi murdumise tormisel merel.
Meyeri tehase komisjon on varem teatanud ka seda, et laevavrakist tehtud videoülesvõtted annavad tunnistust terroriaktist. Meyeri tehas on viidanud lõhkekehale sarnanenud lõhkemata pakile laeva välispardal veepiirist allpool, mis jäi uppunud Estoniat uurinud roboti videofilmile.
Videosalvestuse tegi Soome piirivalveamet Estonia õnnetust uurinud rahvusvahelise komisjoni palvel 1994. aasta 9. oktoobril. Kaugjuhitav sukeldusaparaat filmis laeva kere ja osaliselt avatud rambi vahelist ala rambi vasakul serval. Selle koha lähedal olid visiiri ja rambi külglukud.
Mullu oktoobri lõpus esitlesid paljude riikide teadlased otimaal konverentsil Estonia uppumise uut teooriat, mis tugineb suure augu versioonile laeva paremas pardas allpool veepiiri. Arvutil tehtud simulatsioonid näitasid, et Estonia ei saanud põhja vajuda sellises asendis ja sellise kiirusega, kui vesi oleks tunginud autotekile avatud vöörivisiiri kaudu ehk nii, nagu on kirjeldatud Estonia huku põhjusi uurinud rahvusvahelise komisjoni lõpparuandes, kinnitas konverentsil esinenud Rootsi laevaehitusinsener Anders Björkman.
Rootsi laevaehitusinseneri väitel pidi vesi tungima laeva 0-tekil asunud sauna vööripoolsete ruumide juures paremasse pardasse tekkinud augu tõttu. Björkman ütles, et ta ei tea, mis võis põhjustada augu laevakeresse selles kohas, kuid ta ei välistanud, et see võis olla plahvatus.
Rootsi ajaleht Aftonbladet avaldas ülemöödunud aastal uudise veel ühe oletatava pommi kohta laeval. Uudise järgi on Estonia ühe akna allääres ese, mis võib olla pomm. Aken, mille allääres oletatav pomm asub, on Estonia vasakul poolel kuuendal tekil vöörist lugedes üheksas.
Soome eksperdid välistavad ka selle pommiversiooni, kinnitades, et tegemist on kokku pandud kerge kaubakattega, mis ühel või teisel põhjusel võis koos veevooluga akna kohale triivida.
Soomlased põhjendavad on väidet sellega, et 1994. aasta 3. oktoobril pole Norra firma Rockwater tuukrite tehtud videosalvestuses seda eset akna all näha.
"Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes esitatud järeldused on endiselt täielikult õiged ja meie arvates on plahvatus õnnetuse võimaliku põhjusena või õnnetust mõjutanud tegurina tervikuna välistatud," leiab endise uurimiskomisjoni Soome-rühm.
Rühma liikmed kinnitasid, et ei poolda endiste ja uute pommiversioonide uurimiseks laeva ülestõstmist. "Austame Eesti, Soome ja Rootsi ekspertide tehtud tööd, kõik õnnetuse võimalike põhjuste versioonid on läbi uuritud ja uute alustamist ei pea me põhjendatuks."
Eesti peaminister Mart Laar on kinnitanud, et valitsus jälgib tähelepanelikult kõiki uusi asjaolusid, mis on Estonia katastroofiga seotud, kuid praegu puudub tema arvates mõjuv põhjus rahvusvahelise komisjoni lõpparuande vaidlustamiseks. Rootsi valitsus on teatanud, et ei pea uut uurimist Estonia katastroofi põhjuste selgitamiseks vajalikuks.
Estonia uppus tormisel merel mõnekümne minutiga 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi, laevaõnnetuses hukkus 852 inimest. Katastroofi uurinud rahvusvaheline komisjon märkis lõpparuandes, et laeva hukutasid konstruktsioonivead, liiga suur kiirus ja tormine ilm.
Baltic News Service
