Saladuslik Eesti NSV Ülemkohus

 (81)
Saladuslik Eesti NSV Ülemkohus
Riigiarhiivi Filmiarhiiv

Kommunistliku režiimi aparaadis kuulus tähtis koht Eesti NSV Ülemkohtule, kelle lihtkodanike eest varjatud maailmast aga siiani peaaegu midagi ei teata.

Eesti NSV Ülemkohtu vastu huvi tundes ning 1980. aastate ajalehti ja ajakirju sirvides jääb mulje, et tegemist oli justkui salaorganisatsiooniga. Inimeste saatust määranud kõrgema kohtu kohta leiab niivõrd vähe lausekatkeid, et need ei anna mingit aimu asutuse kulissidetagusest.

Eesti iseseisvuse taastamisest on küll möödunud 12 aastat, aga ka uurijad ei oska suurt midagi öelda Eesti NSV Ülemkohtu toimimise kohta. “Pole olnud tellimust ega mingit huvi lähiajaloo uurimiseks,” ütles üks okupatsiooniperioodi tunnustatud uurija.

Rääkida ei taha ka kunagised Eesti NSV Ülemkohtu kohtunikud ja ametnikud, kes veel elus on. Endine ülemkohtu kohtunik Vaike Merka, kelle nimi jookseb läbi mitmest poliitilisest kohtuasjast, on öelnud Eesti Päevalehele mitu korda, et ei mäleta midagi ning ei soovi kommentaare anda.

Eesti NSV Ülemkohtu esimehe abi aastatel 1975–1990, praegune sotsiaalminister Siiri Oviir palus ministeeriumi pressiesindaja kaudu öelda, et sellest perioodist mitte midagi huvitavat tal rääkida pole ning üldse ei soovi ta sel teemal vestelda.

ÜLEMKOHTU STRUKTUUR. Eesti NSV Ülemkohtu kohtunikud valis viieks aastaks ametisse ülemnõukogu. Ka vahepealsel ajal lahkus mõni kohtunik tervislikel põhjustel või surma tõttu ning ülemnõukogu presiidium kinnitas ametisse uue inimese.

Eesti NSV Ülemkohtus oli kriminaal- ja tsiviilasjade kolleegium. Ülemkohtu esimehe kaks asetäitjat olid ühtlasi tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi esimehed.

##Periooditi toimusid ülemkohtu pleenumid, kus arutati Nõukogude Liidu ülemkohtu soovitusi karistuste osas. Pleenumitevahelisel ajal tegutses ülemkohtu presiidium.

Ülemkohtu kohtuniku kuulumine kompartei ridadesse oli iseenesest mõistetav.

ÜLEMKOHTUNIK SEPPIK. 1985. aasta 27. märtsil kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium Arnold Rüütli ja Viktor Vahti allkirjadega ülemkohtu uue koosseisu. Võrreldes 1980. aastaga polnud viie aasta jooksul olulisi muutusi toimunud, kuid silma torkab vene nimega ülemkohtunike kiire lisandumine.

Samal päeval sai ülemkohtunikuks ka Ain Seppik. See juhtus 16 päeva pärast Nõukogude Liidu kompartei erakorralist pleenumit, kus surnud Konstantin Tšernenko asemele valiti uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatšov.

Värskete uutmistuulteni oli siiski veel aega. Ajakirjandus kirjeldas eelmisel nädalal nelja poliitilist kohtuprotsessi 1985. aastast, kus kohtunikuna osales Seppik.

Kaks neist käsitlesid ebaseaduslikku piiriületamist, üks nõukogudevastast agitatsiooni ja propagandat. Ja seda kõike uue ülemkohtuniku esimesel ametiaastal.

ÜLEMKOHTUNIKE KLUBI. Paljud veel elus olevad 1985. aastal ametisse nimetatud ülemkohtunikud on oma erialal tegevad veel praegugi.

Viru ringkonnakohtu kohtunikuna töötab Tiit Kollom, Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna Nelja Zaitseva, riigikohtu kohtunikuna Jaano Odar ja kuni selle nädala esmaspäevani oli Ain Seppik siseminister.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on ülemkohtunikud ametis olnud veel mitmes riigiametis ja kohtus – Hans Tuulberg ja Lilia Veizblat Tallinna ringkonnakohtu kohtunikena, Ingrid Stumbur Tallinna ringkonnakohtu esimehe abina ning Vaike Merka Tallinna ringkonnakohtus konsultandina.

Eesti Päevalehe andmetel on vandeadvokaadina tegutsenud Kiviloo, riigikantseleis töötas Endel Lehtsaar, erastamisagentuuris Mart Lõiv. Mihhail Gnidini nime kohtab AS Dolibari omanikuna, kes erastas Tallinna Meretehast.

Suurim probleem endistele ülemkohtunikele näib olevat kohtunikupension. 1995. aastal pöördus Nelja Zaitseva kohtu poole, et tunnistada kehtetuks Tallinna pensioniameti lõuna osakonna otsus talle kohtunikupensioni mitte määrata. Protsessil osales Zaitseva advokaadina endine ülemkohtunik Rein Kiviloo.

Riigikohtuni jõudnud asi jättis siiski Zaitseva kohtunikupensionist ilma.

Kaks aastat hiljem pidi riigikohus arutama Tiit Kollomi kassatsioonkaebust. Kollomile oli 1995. aasta sügisel peatatud kohtunikupensioni eluaegne maksmine. Ka Kollom jäi pensionist ilma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare