Salme laevast valmis esialgne arvutijoonis



Sügise hakul Salme asula piirilt leitud ning merearheoloogia "sajandi leiuks" tituleeritud muinaslaeva jäänuste põhjal on valminud ka esialgne ruumiline konstruktsioon.

Mudeli autor on Tallinna ülikooli ajalooinstituudi arheoloogiakogu hoidja Priit Lätt, kelle sõnul on loodud mudel alles väga esialgne ning võib töö käigus muutuda.

"Mudel on tehtud programmiga Delftship, mis peamiselt on mõeldud juba paberkujul olemasolevate laevajooniste arvutisse kandmiseks," kommenteeris Lätt. "Seetõttu pole sellega niimoodi töötada lihtne ja antud laevamudel ei vasta kindlasti päriselt tegelikkusele."

Lätt märkis, et Salme laevast on säilinud väga vähe andmeid, mida aluseks võtta, ja seetõttu on töö suuresti oletuslik.

Lätt selgitas, et kui lõplik kuju enam-vähem paika saab, on võimalik hakata modelleerima ka laeva täpsemaid detaile, nagu kaari, klampe ja sõudepinke.

"Millal selle kallale asuda saab, ei julge täpselt lubada, sest see sõltub suuresti teistest, kes laeva uurimisega tegelevad," märkis Lätt. "Väikeste detailide modelleerimine on ka üsna peen ja aegavõttev töö."

Oma Saar kirjutas, et muinaslaeva vanuseks pakutakse ajavahemikku 7.– 9. sajand, mis teeb Salme muinaslaevast Eesti seni vanima laevaleiu.

"Salme laev on nii Eesti kui kogu Läänemere merendusajaloo ja laevaarheoloogia kontekstis erakordselt väärtuslik leid, sest teave Läänemere idapoolsete alade esiajaloolise meresõidu ja laevaehitustraditsioonide kohta on ülimalt puudulik.

See vähene, mida teame, piirdub peaasjalikult Henriku Liivimaa kroonikas kirjapanduga," on laeva tähtsusest kirjutanud merearheoloog Vello Mäss.

Tema sõnul kätkeb leitud laev endas üliväärtuslikku informatsiooni ka sel juhul, kui selgub, et laev oli võõramaise päritoluga.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare