Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke

 (4)

Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke
Marko Mumm

Reedel tutvustasid teadlased Kuressaare linnuse kapiitlisaalis poolesajale huvilisele 2008. a. septembris Salmelt leitud Baltikumi vanima teadaoleva muinaslaeva uurimisandmeid.

Salme muinaslaeva mõistatuste selgitamiseks-lahendamiseks on mitme eriala teadlased möödunud sügis-talve jooksul pingsalt tööd teinud, kuid ühest vastust küsimusele, kas tegemist oli laevahuku või laevmatusega, seni pole, kirjutas Meie Maa.

Kuue aerupaariga ja mastita sõudelaeva pikkus oli umbes 11,5 metrit, suurim laius 2 meetrit ning parda kõrgus 75 sentimeetrit. Õhukesed, vaid 15 millimeetri paksused ja 30 sentimeetri laiused plangud olid omavahel ühendatud raudneetide abil klinkertehnikas.

Laeva vasak parras oli tehtud okaspuust ja teadlased on üheselt jõudnud oma uurimustes järeldusele, et laev pärineb 7. sajandist ehk eelviikingiajast. Kuju poolest sarnanes laev hilisemate viikingite sõjalaevadega: see oli kiire, kerge ja hästi juhitav.

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi antropoloog Raili Allmäe jõudis inimluude uurimisel järeldusele, et seitse meest vanuses 18-45 aastat olid kõik tolle aja kohta pikad mehed, 176- 182 sentimeetrit, keskmine pikkus 178,6. Küsimusi tekitas meeste arv, kunaŠotimaa paadimatuse puhul oli laevas vaid kolm meest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare