"Avalik arvamus on Vabadussõja võidusamba küsimuses olnud algusest peale lõhestunud ning konkursi võitnud lahenduse vastu on märkimisväärne osa kunsti-, arhitektuuri- ja linnaplaneerimisega tegelevaid professionaale ning avaliku elu tegelasi," ütles Kivimaa Eesti Ekspressi võrguväljaandele.

Kivimaa nimetas demagoogiliseks väidet, et tegemist tüüpilise kultuuriinimeste protestiga, kuna
avalikule pöördumisele, mis nõuab monumendi püstitamise protsessi peatamist, on alla kirjutanud ligi 1700 väga erineva taustaga inimest.

"Kahjuks on valitsus kohe peale konkursi tulemuse avalikustamist kostnud vastuhääli ignoreerinud ning nüüd väidetakse, et pöördumine tuleb liiga hilja. Pöördumise koostajad ja sellele allakirjutanud pole sellega nõus," märkis teadlane.

Ta lisas, et praegu on veel võimalus protsess peatada ning sellega ära hoida Tallinna ühe peaväljaku rikkumine, Eesti kodanikkonna edasine lõhestumine ning Eesti Vabariigile mainele kahju tekitamine rahvusvahelisel areenil.

Kirja avalikustamine sai Kivimaa sõnul teoks peale Eesti Vabariigi 90. juubelit, sest koostajatel ei olnud tahtmist kellegi peotuju rikkuda. Ajastus langes kokku ka Arhitektide Liidu pöördumisega.

"Demokraatlikus ühiskonnas peaks kodanike hääl kuuldav olema ning allakirjutanutel jääb vähemalt ajaloo ees see õigustus, et nad käitusid oma riigi eetiliste kodanikena, kel oli julgust oma arvamus välja öelda," lisa ta.