Sammhaaval valmiv Ärma talu on presidenditaluks nagu loodud

 (21)

Sammhaaval valmiv Ärma talu on presidenditaluks nagu loodud
Toomas Volmer

Eesti Päevaleht käis Ärma talus vastvalitud presidendi proual külas uudistamas, mismoodi mõjutab taluperemehe uus amet sealset igapäevaelu.

 “Me sõidame Ärmale tavaliselt Pärnu kaudu,” vastab Evelin Ilves küsimusele, kustkaudu peaks Abja vallale lähenema. Ja lisab, et see on kiireim tee. “Kui ummikuid pole, siis kahe ja poole tunniga jõuab kohale.”

Kadrioru lossi juures saab spidomeetrinäit kirja ja kellaaeg ka. Alustame kell 8.22 ja Kilingi-Nõmmel teadmatusest ringtee asemel läbi linna sõitnult jõuame Abja-Paluojale kell 10.54. Kilomeetrinäit on tiksunud 198 kilomeetrini ja aega kulus täpselt kaks ja pool tundi. Vastvalitud presidendi proua paistab ajas ja ruumis väga täpselt orienteeruvat.

Teeme selgeks sellegi, et kui räägitakse Abjast, siis sageli mõeldakse Abja-Paluoja, tüüpilist Eesti-aegse ilmega Lõuna-Eesti linnakest. Valla nimi on Abja ning see oli esimene rõngasvald, mis kaheksa aastat tagasi oma linnaga ühines. Suurvald pole Abja nüüdki – alla 3000 elaniku.

Aga Abja-Paluojalt Halliste poole keerates on üks Eesti maalilisemaid teid läbi oru.

Metsatee presidenditallu

Kui Abja-Paluojalt Ärma poole keerata, saab uus, äsja eurorahaga tehtud asfalttee linnakese taga kohe otsa ning edasi läheb kruusa- ning veel edasi metsa- ja põldudevaheline tee.

Naabrinaine Irene Londi, kes esimesel taluaastal kolm aastat tagasi oli koos kaasa Antsuga Ilveste lähim abiline, loodab, et president saab lasta korda teha tee, mis on kevadel ja sügisel päris porine ning kust alati autodki läbi ei pääse.

Ärma taluõue avarus ja mastaabid – kokku on talul 82 hektarit maad! – naelutavad perenaise sõnul enamiku külalisi alustuseks paigale vaadet imetlema. See kauge künkataguse metsaääreni ulatuv õu – Luukas Ilvese sõidetud suusarada ümber õue olla talviti paar kilomeetrit pikk – sündis maastikuarhitekti soovitusel.

Ligi 15 aastat tagasi, kui Toomas Hendrik Ilves esivanemate talu varemed tagasi sai, pani ta kolmele allesjäänud varemele – kunagi oli hooneid 15 – katused peale ja konserveeris vundamendid. Vana eluhoone oli seisnud kahe- ja poolesaja aastase Ärma talu õue madalamas osas, katkestamas praegust avarust.

Maastikuarhitekt vaatas elumaja vundamenti, millele oli isegi maja taastamisprojekt tehtud, ja ütles: eks te ise tea, aga vaadake, milline vaade siit ilma majata avaneb! “See oli radikaalne otsus, mida ilma soovituseta poleks kindlasti teinud – mõtlesime päeva ning järgmisel päeval tuli suur kopp ja kaevas vundamendikivid välja,” meenutab Evelin.

Niimoodi tasapisi on Ärma talu kujunenudki, seda võiks iseloomustada Evelini lillepeenarde rajamisega: “Teen ühe peenra, siis käin kuu aega ringi, mõtlen ja teen teise peenra.”

See, mis Ärmast praeguseks välja tulnud, sobib suurepäraselt riigi esimese paari kodutaluks. 2004. aastast lehvivad siin ka öösiti proÏektori valgel sinimustvalge ning sinine tähelipp. Kasvamas on saadikute ja riigipeade istutatud Euroopa park ning heinamaad on juba ka kopteri maandumispaigana kasutatud.

Eellegendid presidendist

Kui Ilvesed läksid saagi ostma ning peremees professionaalse sae välja valis, hakanud nõuandjad kätega vehkima: härra Ilves, kas te ikka saagi käes oskate hoida? Ilves öelnud seepeale: kulla mehed, Eestis ei kasva selliseid puid, milliseid mina olen maha võtnud.

“Toomas oli ju skaut ja pärast psühholoogias magistrikraadi kaitsmist läks aastaks läänerannikule metsatuletõrjujaks, kus puud olid mitmemeetrise läbimõõduga ja metsad sadu kilomeetreid pikad,” vahendab Evelin valitud presidendi eluseika enne Eestisse naasmist. “Paari kuu pärast pandi Toomas seal brigadiriks.”

Aga Evelin tõdeb, et arvas isegi Toomasega tutvudes – autot ta küll juhtida ei oska. “Eks ta oli siis minister ja sõitis autojuhiga. Kui teda esimest korda roolis nägin, nihelesin ja tundsin end ebakindlalt. Toomas pidas auto kinni ja küsis, mis viga. Ütles, et on 20 aastat New Yorgis autot juhtinud ja on kindlasti parem autojuht kui mina,” räägib Evelin teisegi loo.

Ei ole presidendi abikaasagi nõrguke. Naabrinaine Irene ütleb Ilveste kohta: Evelin on tragi naine, tema ikka juhatab vägesid ja Hendrik on selline vaiksem.

“Ausalt öeldes ei ole mina selline naine, kes ootaks nädalavahetuseni, millal abikaasa koju tuleb, kui mõni toru lekib. Saan ise hakkama ega muretse selle üle, millist tööd naised peaksid tegema. Kõike, mida suudan, teen ise, kui ei, siis otsin kellegi appi – tean siin ju, kes mida oskab, et naabri-Ants oskab raua-töid ja teine oskab elektritöid jne,” räägib Evelin kitsukese saunaköögi laua taga, Maci sülearvuti ees, pärnaõie tee tõmbamas ning juba kuulsa iseküpsetatud leiva tükid ning kodused hapukurgid lahti lõigatud.

Külalistemaja jaaniks valmis

Ärma saunas on Ilvesed kolm aastat elanudki. Uue elumaja koht künkanõlval on küll valmis vaadatud – see tuleb samasse kohta, kuhu kunagine vanaperemees Peeter seda kavandas –, kuid ehituseks nüüd niipea ei lähe.

Ilveste sõbrad viskavad nalja, et endise lauda varemetele kerkiv raamatukogu-külalistemaja pidi jaanipäevaks valmima. Keegi ei tea aga, mis aastal.

Praegu käib Ärma õuel äge askeldamine. Veepumbadki on neljapäeval ühendusest lahti võetud, sest osa paarikümnest sel päeval Ärmal olevast töömehest-naisest ehitab puhastusseadmeid. Evelin nõustub Abja-Paluojale esimest kõrts-külalismaja ehitava hea tuttava Külli Välbaga, et vägisi maja ei ehita. Külligi lootis oma ehituse selleks jaaniks valmis saada, aga nüüd on nii, et vallas, kust uus president pärit, ei ole veel ühtegi kõrtsi ega külalismaja.

Ärma talul on ait, mis praegu oleks nagu restaureeritud mööbli ladu, ning kelder, kuhu tuleb valgeks värvitud seintega veinikelder ja hoidiste ruum. On kaks ilusat tiiki ja suurte meeste ning väikeste laste puust turnimispuudega ning kiikedega mänguplatsid. Ott Olesk ja Raivo Perandi on meistrimehed, kes on raiunud puust välja karu ja teisi loomi. Nende käe alt tuli ka vanast kuivanud saarepuust tehtud talu esiema Ärma Kadri mulgikuues ja Evelini kleidimustriga ääristatud puuskulptuur.

Tahutud raudkividest seintega raamatukogus hakkavad riiulid paika saama. Köök on tehtud selline, et üks kokk suudaks ka üksi 50 inimesele söögi valmis teha. Evelin kiidab oma toiduvalmistamishuvi ja oskust. “Gümnaasiumi ajal küpsetasin ema sõbrannadele sünnipäevatorte,” nimetab ta. Ärma talu firmakook on aga murakatega, mida Evelin Lapimaal korjamas käib.

Külalismaja ehitus ei ole aga ei mahult ega ka võimalustelt võrreldav neli aastat tagasi ehitatud sauna-elumajaga. Siis oli töömehi võtta ja maja tehti seest kahe kuuga valmis. Nüüd on mehed mujal maailmas ja Tallinnas tööl ning Lõuna-Eestis aetakse töömehi tikutulega taga.

“Meie firmast on pool Tallinnas ja pool Lõuna-Eestis, kuid mina olen saanud nii vingerdada, et pole pidanud juba ammu kodust kaugele minema,” ütleb Tõrva firmast Brick pärit Rein Riiet, kes küünitab ventilatsioonitorusid lae alla. “Nüüd jagub juba siinkandis ka tööd – Tõrvas tegime koolile juurdeehituse, Valgas valmis 36 korteriga elamu, oleme teinud kahte kaubanduskeskust, Selverit ja Konsumi,” loetleb Rein.

Külalismajas on 14 kohta külalistele ja üks korter Tartust Ärmale elama ja tööle tulevale noorele perele. Kas presidendi-sviidi nõuetele vastavates tubades hakkab maal käies ööbima ka vastne presidendipaar ise, ei ole veel selge. Evelin tõdeb, et palju asju tuleb nüüd ümber mõelda, kuid lubab, et külalismaja hakkab tööle sellena, milleks see mõeldud.

Tõsi, töökäsi peab juurde otsima, sest senine äriplaan, kus Evelin kahe abilisega saab ise kõigega hakkama, ei saa nüüd enam toimida. “Mina olen siin sajaprotsendilise pühendumisega töötanud ja teada ju on, et sel juhul tehakse kolme inimese töö ära, kuid nüüd tuleb leida keegi minu asemele,” ütleb Evelin ja tema häälest kostab natuke muret.

Mis saab kolmeaastase Kadri Keiu lasteaias ja muusikakooli lasterühmas käimisest, ei oska Evelin veel arvata.

Koer, linnud ja siilid, kasse pole

Ilvestel on üheksa-aastane iiri setter Ludvig, kes jookseb mööda õue sõbralikult ringi ja ei salli kasse ega herilasi. Kasse ei võeta Evelini sõnul ka seepärast, et Ärma talus armastavad pesitseda linnud, eriti pääsukesed. Üks viiepojaline pesakond päästeti kord korviga räästa alla riputades. Pääsukesed pistavad nahka suure osa sääskedest.

Aga hiiri hoiavad majadest eemal siilipered. Evelin ütleb loodustargalt: tasakaal peab olema, et linnud-loomad saaksid parajalt üksteise kõrval elada. Klassikaline loomapidamine pole Ärma taassünni puhul kõne alla tulnud, sest Evelin teab oma vanaema-vanatädide juurest, mida loomapidamine tähendab.

Vana Ärma ajal oli aga 1939. aastal valminud roosade seintega sigala olnud nii mehhaniseeritud ja uhke, et külalised kippunud elumaja asemel selle ette sõitma. Sigala vundament on külalismaja kõrval alles ja sellele peaks Toomas Hendriku soovi kohaselt kunagi ka uus hoone kerkima.

Kaugeltki kogu Abja-Paluoja rahvas pole Ärmat uudistamas käinud – see asub ju nii metsade taga, et mööda sõitma ei satu. Aga Ärma pererahva kohta öeldakse, et on lihtsad inimesed, kes käivad kohalikus poes ja ajavad lahket juttu. Toomas Hendrik pidada poest ikka ajalehte ostma ja paar korda veini ka, kuigi hiljaaegu oli jutuks tulnud, et veinivalik võiks suurem olla. Poemüüja siis küsinudki: öelge markide nimed, küll siis tellitakse ka neid. Abja ümber tekkinud elevus tõstab kindlasti ka poe-   käivet ning nii hakkabki oma vallast presidendi saamisest tõusma esialgu aimamatut kasu.

Evelin Ilves: lastel peaksid olema Eestis võrdsed võimalused

•• Kas te siis, kui Toomas Hendrik Ilvesega kohtusite, mõtlesite, et sellest mehest võib ühel päeval president saada?

Oi ei, muidugi ei mõelnud.

•• Aga nende nimekirjas, kellest on läbi aastate kõneldud kui võimalikest tulevastest presidentidest, on Toomas Hendrik Ilves alati olnud.

Seda küll ja nalja on sel teemal kogu aeg visatud. Aga mul ei ole olnud põhjust sellele teemale varem tõsiselt mõelda, sest kogu aeg tehakse ju igasugust nalja.

•• Aga on ta mees, kes teie meelest nii tähtsat posti väärib?

Seda olen küll alati mõelnud, kuid see ei ole tähtsuse küsimus, vaid … missioon teenida riiki. Ja temas on see olemas.

•• Mis teemad saavad teie kui presidendi abikaasa jaoks olema südamelähedasemad – millega hakkate täitma oma heategevuslikku rolli?

Pean kõigepealt selgeks tegema, mis on minu ülesanded, aga südamelähedased on maaelu ja lapsed ja see, et lastel oleksid Eestis võrdsed võimalused. Kui lähed Viimsi uude lasteaeda ja siis Abja-Paluoja lasteaeda – kumba lasteaeda oma lapse paneksite?

Miks ühes lasteaias lasevad aknad tuult läbi ja teises on kõik tuliuus? Ma ei ütle, et siin Abja-Paluojal on väga halb – nad on pingutanud. Aga miks lasetaiad on ikkagi erinevad nagu öö ja päev? Oleme piisavalt palju lasteaedades käinud – need erinevad Eesti eri paigus nagu Moldova Rootsist. See tekitab alaväärsustunnet, komplekse.

See ei ole lapse süü, kui tal pole võimalusi. Muidugi, me ei saa kunagi oodata, et inimesed hakkavad ühesugust palka saama, kuid riigiteenuseid – et saad arstiabi ja hea hariduse – peab igal pool saama ühtemoodi headena.

•• Ehk inimesed ei oska tahtagi, et Abja lasteaed oleks sama uhke kui Viimsis?

Kuidas nii! Kõik lasteaiakasvatajad osakavad tahta, et tuul majja sisse ei puhuks ja oleks laste arendamiseks vajalikud vahendid – mängud, arvutid. Seda ei ole palju tahetud.

•• Kui te poleks siia elama tulnud, siis ei teaks nii hästi, kui erinevad on inimeste võimalused?

Seda küll, aga olen alati olnud suhteliselt tundliku sotsiaalse närviga. Võimalused on nii erinevad. Kui tootmine ja investeeringud kogunevad Tallinna ja kui riigi poliitika ongi selline, et las nii olla ning regionaalse arenguga ei tegelda, siis see pole ju õige. Mõeldakse, et kõik piirkonnad peavad ise raha teenima ja midagi ümber ka ei jagata. Aga nii me ju ei taga, et Viimsis ja Abja-Paluojal oleksid lastel kasvades ühesugused võimalused.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Proovi nüüd ja ainult nüüd! Eesti Päevalehe sünnipäevanädala pakkumine: 4 nädalat vaid 7 euroga! Proovi ja Sa ei kahetse »

185 000€
Rae vald, Majaosa
275 000€
Tallinn, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
93 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
65 000€
Tallinn, Korter
72 500€
Tallinn, Korter
125 000€
Raasiku vald, Majaosa
70 000€
Tallinn, Korter
56 000€
Viimsi vald, Korter

89 900€
Tallinn, Korter
132 900€
Tallinn, Korter
249 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare