Sant, vallavanem ja Mart Laar
Kusagil Rakveres elab 70aastane vaimse puudega vanamees, kes ei oska hooldajate sõnul õieti nuga-kahvlitki kasutada ja kellel on raskusi omapäi tualetis käimisega. Ehkki ta sellest ise päriselt aru ei saa, on korduvalt psühhoneuroloogiahaiglas ravil käinud Ülo Taliga eakaaslastega võrreldes väga jõukas inimene. Vähemasti peaks olema...
Kogu elu Lääne-Virumaal elanud teise grupi invaliidi rikkus tuleb kinnisvarast. Viimati müüs tema eestkostja maha kolmekorruselise puumaja Tallinna südalinnas. Poole aadressil Ao 3 asuvast hoonest ostis
800 000 krooni eest peaminister Mart Laar.
Ülo Taliga esivanemad olid jõukad inimesed. Peale Ao tänava maja on ta Tallinnas Kassisaba piirkonnas (kinnitamata andmetel Wismari tänavas) veel ühe maja õigusjärgne omanik. Peale selle kuuluvad või kuulusid talle postimaja Rakvere kesklinnas (tänaseks müüdud), 31hektariline talu Rakvere ligidal (osaliselt kompenseeritud) ja 21 hektarit maad Raplamaal Juurus (kompenseerimisotsus tehtud, hüvitis maksmata). See nimekiri võib veel täieneda.
Kõik tehingud Taliga nimel sooritas Rakvere vallavanem Maie Rakso, kes on lapsepõlves invaliidistunud mehe hooldaja olnud juba 13 aastat ning volitatud eestkostja viimased kuus aastat.
Süüdistus: vallavanem võltsis
Kõik tehingud Ülo Taliga varadega sh ka Ao tänava maja müük võivad aga osutuda pettusteks. Novembris algatas kaitsepolitsei kriminaalasja riisumise suhtes ametiseisundi kuritarvitamise teel. Koodeks näeb sellise kuriteo eest ette kahe- kuni seitsmeaastast vangistust. Peamine kahtlusalune on vallavanem-hooldaja Maie Rakso.
Avalduse kapole kirjutas kolm nädalat pärast kohalikke valimisi, kus Rakso mäekõrguselt oma konkurente võitis, aastatel 19931999 Rakvere vallavolikogu juhtinud Hannes Konist. Praegu oma talus õlleotra külvava Konisti süüdistused on rängad. Sisuliselt kahtlustab ta vallajuhti vallasandi paljaks varastamises. "Põhisüüdistus on, et Rakso võltsis end eestkostjaks," võtab 13-liikmelises vallavolikogus praegu opositsioonis olev Konist kokku.
Ehkki tegemist on Rakso poliitilise vastasega, on Keskerakonna ja EME nimekirjas kandideerinud Konisti argumendid intrigeerivad. Tema valduses on 12. augustil 1993 toimunud vallavolikogu istungi protokoll. Viimase päevakorra punktina on seal kirjas tollal korraga vallavolikogu esimehe ja vallavanema toolil istunud Rakso määramine Ülo Taliga eestkostjaks, kellel on õigus nii vanamehe kinnisvara kui pangaarveid käsutada.
Salapärane punkt nr 17
Dokument tundus Konistile kohe kahtlane. Punkt nr 17, kus Taligale eestkostja määramisest räägiti, oli trükitud erineva reavahega. Pealegi oli sõnavõtjate hulgas märgitud volikogu liige, kes registreerimislehe järgi oli tol päeval hoopis kodus haige. Konisti kahtlusi süvendas, et teised vallavolikogu liikmed polnud vallavanemale eestkostja õiguste andmisest üldse kuulnud või ei mäletanud, et seda oleks arutatud.
Volikogu istungi protokollil on vaid Maie Rakso allkiri. Arhiivis olevale otsuse originaaleksemplarile oli eestkostja Maie Rakso nimi millegipärast kirjutatud käsitsi, väidab paberites tuhninud Konist. "See andis mulle veel kord kinnitust, et olen õigetel jälgedel."
Veel kummalisem on, et tegelikult polnud Rakvere vallavolikogul seaduse järgi üldse õigust arutada eestkoste küsimust. Vastavalt tollal kehtinud tsiviilkoodeksile sai inimest teovõimetuks tunnistada ainult kohtu kaudu. Ometi õnnestus vallavanem-eestkostjal probleemideta rahaks teha mitu Taliga kinnisvara. "Maie Rakso ei tunnista üldse seadusi," iseloomustab Konist oma vastast.
Tagantjärele võib selguda, et vallavanem näitas oma hooldatavat lollimana ja abitumana, kui ta tegelikult on. Pärast seda, kui poliitilised vastased möödunud sügisel ebamugavaid küsimusi hakkasid esitama, püüdis Rakso teha "vigade parandust" ja andis Lääne-Viru maakohtusse sisse avalduse Ülo Taliga teovõimetuks tunnistamiseks. Kohtuekspertiis leidis aga, et vanamees vajab küll hakkama saamiseks, kuid saab aru, mis toimub. Kuni kapo uurimise lõpuni on see protsess peatatud.
Odav väljamüük
Seni kuni Taliga oli vastutusvõimetuks tembeldatud, olid ohjad Maie Rakso pihus. Tänaseks on detektiiviks kehastunud Konist kokku korjanud tõsise dokumendipaki, mis jutustab vallavanema tarmukast tegutsemisest kinnisvararindel.
Vahetult pärast eestkostja õiguste saamist seitse aastat tagasi vormistas vallavanem Taliga nimel Rakvere kesklinnas asuva postimaja müügi. Paberite järgi sai ta Rohuaia tänavas asuva kahekorruselise maja müügist Eesti Postile vaid 120 000 krooni ja kompensatsioonina selle aluse maa eest 35 700 EVP-krooni (praeguse kursiga umbes 17 500 krooni). Vähemasti nii on kirjas lepingus.
Kuni hooldekodusse paigutamiseni 1996. aastal elas vaimuhaige mees Rakvere külje all majakeses, mis asus tema isale kuulunud Annemäe talu maadel. 1998. aasta veebruaris võttis Rakso tema nimel välja umbes poole (14,8 hektarit) talu maadest ja ülejäänu eest sai kompensatsiooni 162 000 EVP-krooni (so praeguse kursiga 81 000 krooni). Hiljem erastas osa riigile jäänud Annemäe talu maast, millel asusid endise Energia kolhoosi kanalad, tuntud Rakvere ärimees Oleg Gross.
Taliga nimel ajas Rakso ka välja kompensatsiooni 21hektarilise maatüki eest Juuru vallas otse Pirgu mõisa külje all. Kinnitamata andmetel seisab selle väljamaksmine kaitsepolitsei uurimise tõttu.
Ilmselt suurima tehingu tegi Rakso Tallinnas Ao tänaval asuva elamuga. Hoone ostsid moekunstnik Ivo Nikkolo ja avalikkusele tundmatu Ando Adoni. Summast rääkimast keeldub Rakso kategooriliselt. "Ma ei saanud sealt miljonit, isegi viitsada tuhandet mitte," eitab Rakso. Uute omanike palgatud kinnisvarafirma suitsetas möödunud aasta lõpus viimased üürnikud välja. Nikkolo hea tuttav Mart Laar ostis poole majast Ando Adonilt ära. Praegu käib seal hoogne ehitustegevus.
Rakso peab end elupäästjaks
Rakso varjab enda jõukat hooldatavat avalikkuse eest. Esimesel vestlusel nõustub Rakso Ekspressi Taliga juurde viima. Päev hiljem helistab aga juba tema advokaat Küllike Namm, kelle sõnum on kategooriline intervjuusid me ei anna, Taligat näha pole võimalik. Hooldekodust võttis Rakso vaimuhaige mehe välja möödunud sügisel, täpselt valimiste päeval.
Rakso nimetab end Taliga elupäästjaks. "Ma olen inimese heaks kõik ausalt teinud. Kolmteist aastat tagasi ei tahtnud ta end pesta. Nüüd laseb ta end vähemasti koristada ja pesta," muutub Rakso teisel pool telefonitoru emotsionaalseks. "Kui vaja, tõestan ma kõik raha kulutamised ära." Rohkem infot temalt ei heldi.
Maie Rakso töötas nõukogude ajal parteikomitee instruktorina Rakvere rajoonis, sealt määrati ta Rakvere külanõukogu esimeheks. Enda sõnul sai ta haige mehe hooldamise päranduseks oma eelkäijalt. 1987 vormistati Rakso haige mehe hooldajaks, kuupalgaga 30 rubla.
"Alguses käis mees ise minu juures oma raha järel," meenutas Rakso möödunud septembris Virumaa Teatajale. "Siis ta järsku kadus. Käisin teda otsimas ning esmakordselt nägin, kui hull tema elamine välja nägi. Tuba tuli kummikinnastes mitu päeva koristada." Kui Rakso vanamehele süüa ostis, aasinud poemüüjad, et kas ostad jälle oma peigmehele toidupoolist.
Kuhu läks raha?
Maie Rakso väitel kulus kogu kinnisvaraärist teenitud raha hooldatavale. Tema sõnul elab Taliga praegu kõigi mugavustega korteris Rakveres ning saab talt kuni 5000 krooni kuus taskuraha.
Rakso jutt kuludest vaimuhaige ülalpidamisele tundub kummaline, kui arvestada, et Taliga elas 19961999 Lepna hooldekodus ja vald kulutas selle aja jooksul tema ülalpidamisele üle 50 000 krooni. "Sellest tuleb veel omaette kohtuprotsess," lubab Konist, kes on teinud politseile avalduse ka valla sotsiaalnõuniku kohta. Lisaks määras vallavanem Rakso talle selle aja jooksul toetuseks tuhandeid kroone, mis ta ise vanamehe nimel välja võttis.
Tõde selgub hiljemalt kohtus. Kaitsepolitsei komissari Hannes Kondi sõnul on Ülo Taliga varadega aset leidnud sekeldustega seotud kriminaalasja materjalide ette valmistamine lõpusirgel. "On algatatud kriminaalasi, kus me uurime Rakso tegevust ametialase kuritarvitamise, riisumise ja võltsimise tunnuste alusel. Tundub, et see proua on olnud oma põhitöö kõrvalt väga tegus," kommenteerib kaitsepolitsei esindaja.
Peaminister kui heauskne omanik
Kui Rakvere vallavanema Maie Rakso süü leiab tõendamist ja tema sooritatud tehingud osutuvad ebaseaduslikuks, ei tähenda see veel, et Mart Laar peab äsjaostetud majapoolikust loobuma. Seaduse silmis on ta heauskne omanik. Küll aga saab peaministri unistus oma kodust sama piinliku alltooni nagu Lennart Meri majaehitus käibemaksupettusega imporditud detailidest.
"Loomulikult see lugu häirib," kommenteerib Rakso susserdamistest ajalehest lugenud Ivo Nikkolo. "Meie pole midagi ebaseaduslikku teinud. Selle kinnitas ikkagi notar."
Praegu annavad Nikkolo palgatud ehitusemehed Ao tänavas kelludele kõvasti valu. Kui ajaloolaseharidusega valitsusjuht kavatseb aasta lõpuks oma pere Ao tänavasse kolida, siis Nikkolo jääb umbmäärasemaks. "Igal juhul kavatsen ma selle maja hästi korda teha," lubab ka peaministrile kuubesid õmmelnud kunstnik.
Viljandis sündinud Mart Laar kasvas üles Kassisabas. Paremat elukohta oleks raske tahta. Toompeale jõuab Ao tänavalt jalgsi kaheksa minutiga, Gustav Adolfi gümnaasiumi, kus õpivad peaministri lapsed, läheb veerand tundi.
Mihkel KÄRMAS
