"Riik ja valitsusorganid ei vőta omavalitsusliitu suhtluspartnerina tősiselt. Seda näitab tősiasi, et alatihti on omavalitsusliidu volikogu oma aktides kirja pannud, et see vői teine riigiorgan ei arvestanud meie poolt vastu vőetud otsuseid," nentis Tartu.

Ta lisas, et Harjumaa omavalitsuste liidu majanduskulud on kasvanud üle igasuguse piiri ning osavőtumaks tőuseb igal aastal kümnete tuhandete kroonide vőrra.

Tartu leiab, et omavalitsuste koostööks on ka teisi vőimalusi ning kui Harjumaaga koostöö ei laabu, vőib otsida vőimalusi koostööks Tallinnaga.

"Selle eest, et kord kuus meeldivas seltskonnas lőunat süüa ja mőnele inimesele lisasissetulekut garanteerida, pole küll mőtet aastas peaaegu poolteist miljonit oma eelarvest ühiskatlasse kanda," sőnas Tartu.