Tallinna linna pressikonverentsile saabunud Edgar Savisaar vastas esiti küsimusele Oliver Kruuda majaehituse kohta, et ta ei tea sellest midagi. Seejärel küsis Päevaleht linnapealt: “Kas see tähendab, et Te ei soovi teemat kommenteerida või härra linnapea ei loe, kuula ega vaata uudistekanaleid?”

Savisaare vastus oli järgnev: “Ei ma kuulan, loen ja vaatan tõsiseltvõetavaid uudiseid, aga ma tõesti valin lehti, mida ma loen ja mida ma ei loe. Aga ärge sundige mind nüüd ütlema, kas ma Päevalehte loen või mitte, sest see vastus ei pruugi teile sobida. Aitäh.”

Pressikonverentsi-järgselt proovis Päevaleht veelkord küsida Savisaarelt arvamust Keskerakonna suursponsori Kruuda omavolitsemise kohta. “Mina ei anna mitte mingit hinnangut, ma tahan teada saada tõtt,” oli Savisaare vastus.

Seejärel pärisime, kas ta ei usalda abilinnapead Taavi Aasa ning linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalve teenistuse juhti Rain Seierit, kes mõlemad on avalikult öelnud, et Kruudal puudusid garaažide ehitamiseks kõik load ning et ärimees on tunginud riigimaale.

“Teate, ma olen liiga sageli eksinud kommentaaride andmisel. Ajaleht kirjutab mingi loo, seejärel küsitakse minult arvamust, aga kahe päeva pärast on ajaleht sunnitud avaldama vabanduse ning nentima, et esialgne lugu ei vastanud tõele,” vastas Savisaar. “Ma ei välista, et ka teie peate selle info varsti umber lükkama,” lisas ta. 

Kruuda laiendas oma garaaži naaberkinnistule

Oliver Kruuda on oma Nõmme kodus omavoliliselt ehitanud osa garaažist riigile kuuluvale naaberkinnistule.
Antud kinnistu on praegu müügis, kuid Pindi Kinnisvara juht Peep Soomani sõnul on nüüd sellele raske ostjat leida, kuna tegu on võimalikku kohtuvaidlusse sattuva alaga.
Seega võis Kruuda otsus laiendada oma häärber riigimaale talle tekitada võimaluse osta sama kinnistu ilma sisulise konkurentsita.
Maa-ameti nõunik Andres Põld ei osanud kommenteerida, mida ebaseadusliku ehitisega teha saab. „Pärast linnavalitsuselt vastuse saamist saame täpsemalt vastata ka sellele küsimusele,” lausus Põld. Teoreetiliselt on võimalik ebaseaduslik ehitis lammutada või tagantjärele seadustada.
Milliste ehituslubade alusel ning kunas Kruuda garaaž üle piiri veninud on, pole veel selge.
Ehitisregistri andmetel väljastati Kruuda Helbe tänava aadressil viimati üksikelamu rekonstrueerimisluba, ent seda juba 2004. aasta aprillis. 2005. aastal, kui riik Kruuda naaberkinnistu enda omandisse sai, seal Andres Põllu kinnitusel ühtegi ebaseaduslikku ehitist ei olnud.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas nimetas Kruuda juhtumit unikaalseks nähtuseks. „Omavolilisi ehitamisi tuleb ikka ette, aga et ehitatakse lausa võõrale maale... See on väga haruldane,” rääkis ta.