Suvel suurte sajuhoogude ajal, mil tiigivesi ähvardas üle tammi Pirita jõkke voolata, tõstatas Pirita halduskogu võimaliku Pirita jõge ohustavast reostusest.

Pirita linnaosavanema Tiit Teriku sõnul selgus viimasest uuringust, et objekt endast Pirita jõele ohtu ei kujuta. Varem välja käidud oletused nagu reostusoht varitseks ka Pirita jõge, on Teriku hinnangul asjatu paanika tekitamine. Samuti ei kujuta see enam ohtu ka rannale ja mereveele.

„Tehtud on uuringud ja puurimised pinnaseproovide saamiseks. Edasine asjade kulg peaks olema pinnase puhastamine saastunud pinnase eemaldamise teel,“ ütles Terik Päevaleht Online’ile ja lisas, et selle peaks läbi viima keskkonnaministeerium, sest tegemist on ministeeriumi maaga.

Ministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul koostas Sweco Projekt aastatel 2005–2007 endiste militaar- ja tööstusalade jääkreostuse uuringu, mis hõlmas ka Scheeli mõisa tiiki.

Põhjavee reostus inimestele ohtu ei kujuta

Viimasest Sweco projekti poolt tehtud uuringust selgub, et Kose katlamaja territooriumi piirkonnas on ka põhjavesi reostunud, sisaldades lubatust rohkem aromaatseid süsivesinikke ja naftasaadusi.

„Samas, kuna ümbruskonna majapidamised kasutavad joogiveena linna ühisveevärgi vett, siis otsest ohtu inimestele ei ole,“ märkis Kroon.

1500 kuupmeetrit saastunud pinnast

Põhinedes uuringutulemustele on teada, et kütteõliga reostunud ala on ligi 700 ruutmeetrine ning see ulatub pea kahe meetri sügavusele. Eemaldamist vajab seega kokku 1500 kuupmeetrit pinnast.

Keskkonnaministeeriumi andmeil läheks Scheeli mõisa tiigi reostuse kõrvaldamise mullatööd maksma ligi 370 000 eurot.

Linnaosa soov on Teriku sõnul kõnealune ala korrastada kuna tegu on populaarse sportimise kohaga. „Sealt lähevad läbi nii orienteerujate jooksurajad, kui ka rattateed,“ põhjendas ta, miks linnaosa ala korrastamisest nii huvitatud on.

Kuid kuna maa kuulub riigile, siis tuleb oodata, et riik reostuse kõrvaldamisega pihta hakkaks.