Seadusemuudatus võttis riigilt põhjavee
Seoses asjaõigusseaduse muutmisega ei kuulu põhjavesi era- ega riigimaal 1. juulist enam riigile. Samas ei ole põh-javesi ka eraomandis. “Põhjavett käsitletakse antud muudatuse alusel kui üldist hüve, mis ei kuulu kellelegi,” ütles keskkonnaministeeriumi põhjavee-spetsialist Annika Tenno.
Seadusemuudatuse algatas riigikogu õiguskomisjon ja seda toetas keskkonnakomisjon.
“Siiani oli seaduses kirjas, et kinnisomand ei ulatu põhjaveele ja et põhjavesi on riigi omandis. 1. juulist jätsime
lause teise poole ära,” selgitas riigikogu õiguskomisjoni nõunik Olavi Jänes. “Me ei näinud põhjavee riigile kuulumiseks lihtsalt vajadust. See on ju nagu meri ja õhk – üldises omandis.”
Riigikogu keskkonnakomisjoni nõuniku Endel Koljati sõnul ei olnud vana veeseaduse sõnastus korrektne. “Põhjavesi ei ole asi. Järelikult ei saa ta olla kellegi oma ja peab kuuluma üldiste hüvede hulka,” ütles nõunik. “See on nagu vesi ja järv. Vesi ei saa olla kellegi oma, ta voolab ja on ühine. Küll aga võib järvel omanik olla.”
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg ei ole seadusemuudatusega praegusel kujul rahul. “Põhjavesi peaks olema riigi omandis sellepärast, et riik vastutab veekasutuse eest,” ütles ta. “Ka on inimestele üldise hüve mõiste ebaselge ja jätab mulje, nagu võiks igaüks oma majapidamises talitada põhjaveega, nagu heaks arvab.”
Tamberg lisas, et kui põhjavesi on riigi oma, siis makstakse selle tarvitamise eest vee-erikasutustasu. Just vee-erikasutustasudega ja erikasutuslubade jagamisega on riik reguleerinud põhjavee kaitset.
Tamberg märkis, et keskkonnaministeerium ei ole riigikogu komisjoni otsust kooskõlastanud. “Veeosakond annab tuleval nädalal ministeeriumi õigus- osakonnale üle uue veeseaduse muudatuse eelnõu, mis näeb põhjavett kui riigi omanduses olevat ressurssi,” ütles ta.
Koljat tõdes, et keskkonnaministeeriumis ettevalmistatav seadusemuudatus võib segaduse lahendada.
