SEENEVANA: Metsanädal tuleb, mets läheb
Tõsi, statistikaamet näitab aastast raiemahtu erametsades 3,7 miljonit tihumeetrit, metsade inventeerimine aga 8 miljonit tihu. Maksuametit see vahe ülearu palju huvitanud pole: käibe- ja tulumaksu jääb mujaltki sadu miljoneid kroone saamata. Ometi on üks näitaja, millele käsiloleva metsanduse arengukava koostamisel püütakse meeldivat vastust leida: lubatav aastane metsakasutuse maht.
Hiljutise ajani oli see 7,8 miljonit tihumeetrit aastas. Nüüd pakutakse aastase loodetava juurdekasvuga võrdset arvu: 11 miljonit. Seda mitte maksimaalselt lubatavana, vaid optimaalsena. Kusjuures pooltes, nimelt erametsades ei arvestata raiumisel metsa jagunemist ei looduskoosluste tüüpide, ei puuliikide ega nende ebaühtlase vanusjaotuse järgi. Ka riigimetsades mitte alati. Nii raiumegi peamiselt jämedaid kuuse- ja männitüvesid, juurde kasvab aga peenikest lehtpuuvõsa. On nende tihumeetrid võrdväärsed? Arvestades metsade tegelikku struktuuri raiume praegu kuuski kaks kuni kolm korda rohkem, haaba aga viis korda vähem, kui normaalne oleks. Kuusikud lähevad, vanad metsad sulavad nagu või panni peal. Raie reguleerimise ja kontrolli võimalust praegu pole ning näha on, et töösturid sellest huvitatud pole. Ja ega selle 11 miljoni piirist kinnipidamist tulevikuski kontrollima hakata.
Mis see kõik seenevanale korda läheb? Lisaks hoiumetsadele langeb ka tulundusmetsades kõdunema või mädaneb püstijalu tohutul hulgal haavapuitu. Neilt on seni leitud üle 90 liigi seeni, seehulgas vähemalt kümmekond Euroopas väga haruldast. Lamapuidu rohkus metsas on elusolendite liigirikkuse alus. Las aga mädaneb, eks?
