Seentõves Neitsitorni ootab vaid osaline remont
Ohtlik majavamm on torni õõnestama asunud juurdeehitusena Neitsitornile lisandunud köögiplokis, mis torni praeguse omaniku Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusosakonna juhataja Indrek Klaasseni sõnul vajaks lahendusena korralikku ventilatsioon, läbijooksude likvideerimist ja maja küttega varustamist.
"Ilma nende suuremahuliste investeeringuteta ei ole seenetõrjel köögiploki osas mingit garantiid," leidis Klaassen spetsialistide arvamusele toetudes.
Torni ebaselge omandistaatuse tõttu ei saa RKAS Klaasseni sõnul aga paraku endale lubada sellises suures mahus investeeringuid, kuna tõstatub küsimus, kes tasub potentsiaalselt tehtavate kulutuste eest juhul, kui omanik vahetub.
"Koostöös ekspertidega pakkusime lahenduseks Neitsitorni ülejäänud hoonest (köögiblokist - toim) isoleerimist, et takistada majavammi levikut torni ossa," rääkis Klaassen.
Selleks suletakse hermeetiliselt kõik avad, mis ühendavad torni ja köögiplokki. "Oleme sellel teemal suhelnud ka Tallinna kultuuriväärtuste ametiga, kes arvestades kujunenud olukorda on nõus erandkorras meie poolt pakutud ajutise lahendusega," ei ole Klaasseni sõnul odavama lahenduse kasuks otsustamisel takistusi.
Nõustuti kindlatel põhjustel
Linna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Henry Kuninga sõnul anti torni köögiplokist eraldamiseks tõepoolest linnapoolne luba, kuid seda kindlatel põhjustel.
Seda näiteks seetõttu, et köögiplokk on nõukogudeaegse torni rekonstrueerimise ajal rajatud osa ning ei oma substantsina arhitektuuriajaloolisest aspektist mingit väärtust.
Lisaks on köögiplokk Kuninga sõnul rajatud massiivsest monoliitbetoonist ning seda on võimalik hermeetiliselt eristada ülejäänud linnamüürist ning tornist väga edukalt eraldada.
"Juhul, kui teostada küllaltki kulukas seentõrje ka köögiploki osas, taastub majavamm seal paraku nii kütte kui ventilatsiooni puudumise tõttu ekspertide hinnangul mõne aastaga," rääkis Kuningas lisades, et köök asub maa all, mistõttu on seal ideaalsed tingimused seene tekkeks ning levikuks.
Omandivaidlus pikendab agooniat
Kuna endiselt on lahtine Neitsitorni omandiküsimus, siis ei ole Kuninga hinnangul tänast rasket majanduslikku situatsiooni arvestades ka eriti mõistlik nõuda RKAS-ilt ebamõistlikke kulutusi.
"Ühest küljest oleks tõenäoliselt tegu mõttetu kulutusega, kui paari-kolme aasta pärast on majavamm taastunud," selgitas ta. Teisest küljest ei ole praegu aga üldse kindel, kas Riigi Kinnisvara on paari-kolme aasta pärast enam torni omanik.
Kõige kahjulikumalt mõjubki torni seisukorrale Kuninga sõnul siiski lõputuna tunduv omandivaidlus, sest kui omanikul puudub veendumus, et ta ka lähemas tulevikus oma kinnisvara omanikuks jääb, puudub tal igasugune huvi investeerida torni restaureerimiseks vajalikke summasid.
"Praegusel hetkel ootavad ja loodavad kõik Neitsitorni saatuse pärast südant valutavad inimesed, et riik lõpetaks juba ükskord selle agoonia ning arvestaks Neitsitorni parima võimaliku käekäiguga," rääkis Kuningas. "Olen endiselt seisukohal, et majavamm kujutab endast äärmiselt suurt ohtu," kinnitas ta lisades, et eriti ohustatud on torni puitkonstruktsioonid.
