Segadus: juulis võib prügilaid tabada ülekoormus
Keskkonnanõuetele mittevastavaid prügilaid on suletud juba 1990ndate aastate keskpaigast ning nüüd on sellega jõutud lõpusirgele - varem tegutsenud 350 prügilast on sulgeda jäänud veel kümme. Pärast 16. juulit jääb terve Eesti peale järele vaid viis nõuetele vastavat tavajäätmete prügilat.
Jäätmekäitlejate liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus tunneb muret selle üle, et vaid loetud nädalad enne viimaste nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist puudub selge ülevaade, millised omavalitsused, kuhu ja millistes mahtudes plaanivad jäätmeid edaspidi viima hakata.
Lõhmuse hinnangul ei ole paljud omavalitsused jäätmekäitluse korralduslikule poolele piisavalt tähelepanu pööranud. Seega on olemas reaalne oht, et viis nõuetele vastavat prügilat, mis alles jäävad, ei suuda kogu väljastpoolt oma teeninduspiirkonda tulevat prügi vastu võtta, kuna selleks pole info puuduse tõttu jõutud piisavalt ettevalmistusi teha.
Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek heitis omavalitsustele ette ükskõikset suhtumist jäätmeprobleemi. Tema sõnul saatis keskkonnaminister juba aasta tagasi omavalitsustele kirja ning palus teada anda, kuhu kavatsevad omavalitsused pärast nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist jäätmed viia, kuid konkreetseid vastuseid sai minister vaid mõned üksikud.
Peamiselt Kagu-Eesti probleem
Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Jõgevamaa ning Järvamaa on oma nõuetele mittevastavad prügilad juba sulgenud ning nendes piirkondades tekkivad jäätmed liiguvad uutesse prügilatesse. Seega puudutab nüüdne prügilate sulgemine peamiselt Lääne-Eesti saari ning Kagu-Eestit.
Saaremaale ja Kagu-Eestisse oli plaanis rajada uus prügila, kuid vastav hinnang näitas, et saartel on odavam tekkivaid jäätmeid kohapeal taaskasutada ning suunata ladestamisele kuuluvad jäätmed mandril olevasse prügilasse. Kagu-Eesti puhul otsiti prügilale aastaid kohta, kuid elanike vastuseisu tõttu on jäänud see siiani leidmata.
Alates 16. juulist tuleb Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal tekkivad jäätmed suunata Pärnu-, Järva- või Jõgevamaale. Nii tekib olukord, kus mõni omavalitsus peab jäätmed suunama enam kui saja kilomeetri kaugusele.
Peeter Eeki sõnul ei ole jäätmete vedu umbes 150 kilomeetri kaugusele midagi enneolematut. Näiteks Haapsalus tekkivaid jäätmeid veetakse pärast kohaliku prügila sulgemist juba aastaid ligi 150 kilomeetri kaugusel asuvasse Tallinna prügilasse. "Seejuures on tänu korraldatud jäätmeveo konkursile hinnad pigem langenud," lausus ta. Näiteks maksab Haapsalus 240-liitrise konteineri tühjendus ligi 40 krooni; Pärnus, kus korraldatud vedu puudub, kuid prügila asub linna kõrval, maksab sama konteineri tühjendus üle 100 krooni.
Suurem rõhk taaskasutusele
Viljandi linnapea Kalle Jents ütles, et Viljandi prügi viiakse edaspidi 70 kilomeetri kaugusele Väätsa prügilasse, kuid prügiveohind elanikele ei muutu. "Meie leping praeguse prügivedajaga kehtib aasta lõpuni, siis korraldame uue riigihanke," rääkis Jents.
Nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine aga ei tähenda automaatselt seda, et kõik tekkinud jäätmed tuleb suunata enam kui saja kilomeetri kaugusele. Väga suur hulk jäätmetest on kohapeal taaskasutatavad.
Keskkonnaministeeriumi andmetel toodab üks inimene aastas umbes 440 kilo jäätmeid. 2007. aastal läks neist prügilasse ladestamisele 300 kg ja taaskasutusse vaid 140 kg. Eesmärk aga on taaskasutada 340 kg jäätmeid ehk ladestada vaid 100 kg. Kui rakenduvad ka jäätmepõletustehased, siis peaks prügilasse jõudma vaid 20 kg jäätmeid aastas ühe inimese kohta.
