Seitse skeemi, kuidas PRIA-lt raha välja petta

 (78)
Seitse skeemi, kuidas PRIA-lt raha välja petta
Foto: Jassu Hertsmann.

PRIA kühveldab Eesti põllumajandusse miljonite viisi raha. Kuid kus raha, seal ka petiseid.

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht juhtumist, kus endine reformierakondlasest Tartu abilinnapea Aksel Kivi pettis aastate jooksul PRIA-lt (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) välja 7,6 miljonit krooni ehk 487 179 eurot. Kõikjal, kus liigub raha, tuleb ette selliseid ja mõnevõrra teistsuguseid petuskeeme. Eesti Päevaleht uuris PRIA-lt, millised on kõige tavalisemad petuskeemid, millega asutus igapäevaselt kokku puutub. Enne näidete juurde asumist palus PRIA esindaja märkida, et probleemseid kliente on PRIA-l ligikaudu kolm protsenti. „Me ei soovi anda sõnumit, et meie kliendid aina rikkumisi ja kavalusi plaanivadki ning meie aina kahtlustame, paljastame ja karistame. See ei vasta tõele. Võtame aastas vastu kümneid tuhandeid toetustaotlusi ning tõsised rikkumised ja toetuste väärkasutus on harva esinevad üksikjuhud,” selgitas pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

1. skeem: ettevõtte profiili kohandamine

2009. aastal soovis Lõunapiim OÜ rekonstrueerida veiselauta ning osta ja paigaldada sinna vajalikud seadmed. Raha lootis ettevõte saada PRIA-lt, aga selleks oleks pidanud põllumajanduslik tulu moodustama vähemalt poole firma müügitulust. Kuigi ettevõttel moodustas see väiksema osa, tundus 5,8 miljonit krooni piisavalt ahvatlev, et pettust kaaluda.

Sellistel puhkudel tehakse näiteks ettevõtte enda tütarettevõtetega hulga fiktiivtehinguid, et omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu oleks piisaval tasemel. Sarnaste juhtumite avastamise kõige suurem murekoht PRIA-le on nende volituste piiratus, sest asutusel on õigus kontrollida otseselt taotlusega seotud dokumentatsiooni, aga mitte kogu kliendi raamatupidamist, kirjavahetust ja kõiki pangatehinguid.

2. skeem: omaosaluse vältimine

Iga projekti puhul peab ka taotleja ise enda varade arvel seda finantseerima, kuid osavad petturid üritavad sellest mööda hiilida. Sarnaselt käitus ka endine Tartu abilinnapea Aksel Kivi, kes näitas PRIA-le esitatavates taotluse dokumentides tegelikust ehitamise hinnast suuremat hinda, mis võimaldas tal üle jäänud raha juba järgmiste taotluste omafinantseeringuna näidata. Selliseid pettuseid avastab PRIA ka iseseisvalt, kuid ka näiteks Kivi juhtumi puhul paljastas kogu skeemi selle detailirohkuses ikkagi prokuratuuri juhitud uurimine.

„Meil on analoogse sisuga projektide tegelikest hindadest aastatepikkuse kogemuse põhjal kujunenud hea ülevaade ning kontrolliga tegelevad ametnikud on saanud põhjaliku koolituse,” rääkis Sarv-Kaasik.

3. skeem: üleinvesteerimine

Kui toetuse abil on liisitud mõni kallim seade või masin, siis võib ikka juhtuda, et ühel hetkel jääb ettevõtja liisingu maksmisel hätta. Seetõttu polegi antud juhul tegu petuskeemiga, vaid lihtsalt ühe probleemse olukorraga, kus PRIA peab toetuse tagasisaamiseks jõupingutusi tegema, sest toetus oli antud siiski sihipäraseks kasutamiseks ja vastasel juhul peab asutus raha tagasi nõudma.

Selliseid juhuseid tuli mitmetel kordadel ette just majanduslanguse perioodil. „Samasse alaliiki paigutame juhtumid, kus ettevõtjal jääb investeering lõpetamata ja toetuse eesmärk täitmata, mille järel kuulub juba välja makstud toetus tagasinõudmisele,” ütles Sarv-Kaasik. „Lahendame selliseid juhtumeid igal konkreetsel juhul eraldi, arvestame kliendi reaalseid võimalusi objekt lõpetada ning anname selleks ajapikendust.”

4. skeem: ettevõte pankrotti

Kohati otsustavadki toetuse saajad ettevõte pankrotti ajada ning loobuda projekti lõpetamisest. Pankrotti otseselt rikkumiseks ei peeta, kuid kui toetus on saadud ja ettevõte pankroti tõttu enne viie aasta möödumist kaob, siis üritab PRIA pankrotihalduri kaudu raha tagasi saada.

5. skeem: tahtsime kalatiiki, tuli lehmalaut

Investeeringutoetus on siiski ette nähtud kindla projekti töösse andmiseks, kuid harvad ei ole juhud, kus ehitus aja jooksul muutub. „Muutused võivad teinekord olla põhjendatud, aga PRIA kontrollib objekti üle algsest projektist ja taotlusest lähtudes,” kinnitas Sarv-Kaasik. „Soovitud muudatused tuleb aegsasti kooskõlastada ja nõusolek saada. Me ei aktsepteeri, et osa töid jäetakse tegemata hindade kallinemise tõttu ja et rajatava ehitise otstarve või asukoht on taotluses kirjeldatust erinev.”

6. skeem: vanale ehitisele uus toetus

Loe veel

Toetust makstakse ainult neile objektidele, mida alles hakatakse ehitama, mitte kunagi valmisobjektidele. See on reegel, kuid ikkagi üritavad toetuse taotlejad sellest ettekirjutusest mööda nihverdada. „Investeeringu elluviimisega tohib alustada toetustaotluse esitamisele järgneval päeval, aga vahel on kiusatus taotleda toetust juba alustatud või isegi valmis objektile."

7. skeem: osaliselt tasutud arved

Viimase paari aasta jooksul on maaelu arengukava investeeringumeetme puhul lastud toetust saada ka osaliselt tasutud arvete alusel. Toetuse saaja peab arve esitamise ajaks olema arved tasunud vähemalt omaosaluse ulatuses ning ülejäänu tasub ta teenusepakkujale hiljem, kui PRIA toetus on käes. Petuskeemiks muutub olukord siis, kui arve tasumiseks raha saadakse, kuid hankijale-teenusepakkujale raha edasi ei anta. PRIA kinnitusel on selliseid juhtumeid vaid üksikud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare