Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu
1. augustil algaval karujahihooajal võivad jäägrid üle Eesti küttida ühetekokku kuni 60 mesikäppa. Niivõrd palju küttimislube on võimalik keskkonnaametil välja jagada tänu sellele, et karude arvukus on kasvanud tavapärase 500 asemel juba 700 või isegi rohkema loomani.
„Karude arvukus on aasta-aastalt suurenenud ning seda väljendab kõige ilmekamalt pesakondade arvu kasv ja nende levikuala laienemine lääne suunas,” rääkis keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. „Nii on viimastel aastatel vaadeldud esimesi pesakondi juba ka Läänemaal ning Pärnumaa lääneosas.”
Karude hulk on kasvanud
Oma leviala piire Ida-Eestist tasapisi lääne ja lõuna poole nihutavate karude asurkond on saanud kasvada tänu soodsatele toitumistingimustele ja ka seetõttu, et neid on aastaid kütitud alla juurdekasvu määra.
Arvukuse kasvades on teadlaste soovitusel karude maksimaalset küttimishulka ka igal aastal sammhaaval suurendatud. Kui veel 2007. aastal tabasid jahimehed 27 karuotti, siis mullu juba ligi kaks korda rohkem ehk lubatud 60 loomast 45. Nii palju kui mullu pole karusid Eestis terve viimase kümnendi jooksul kütitud.
„Praeguses olukorras ei ole põhjust sellist küttimismahtu ei vähendada ega ka suurendada,” sõnas Männil. „Karude tekitatud kahjustuste hulk on praegu pigem langustendentsis ja karude arvukuse jätkuv suurenemine soodustab tema levikuala laienemist Lõuna-Eestisse ning ka Lätti.”
Männil viitas, et seni on näiteks karude asurkonna laienemist Lõuna-Eestisse takistanud asjaolu, et kõik Valgamaale asunud sigivad emakarud on tavaliselt enesekaitse põhjendusega maha lastud.
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala ütles, et karujahti hakatakse pidama eeskätt piirkondades, kus karud on tekitanud oma rüüsteretkedega inimestele kahju. Näiteks mullu tuli keskkonnaametil kompenseerida karude poolt veerandsajale mesinikule tekitatud kahju veidi enam kui 140 000 krooni ulatuses.
Mesitarud pole ainsad kohad, kus karud vargil käivad – saagiks lähevad suviviljapõllud ja samuti kipuvad karud miskipärast lõhkuma põldude äärde jäetud kiletatud silorulle. „On see silo magus lõhn, mis neid nende kallale meelitab, või lõhuvad neid mänguhoos karupojad... Ei teagi täpselt,” ütles Kala.
Kala kinnitusel pannakse maakonniti ja jahipiirkonniti väljajagatav karude küttimise arv lõplikult paika lähiajal.
Viimati tõusis karude arvukus kõrgseisu 1990. aastate alguses, mille järel nende küttimine taas hoogu sai.
Metsloomad
Põtrade arvukus kasvab tasapisi
•• Eesti põdraasurkonna seisund on endiselt hea. Jahimeeste hinnangul oli põtrade arvukus tänavu kevadeks võrreldes eelmise aastaga 5% suurenenud. Viimaste loendusandmete kohaselt küünib nende hulk veidi enam kui 11 700 loomani. Kui mullu kütiti üle Eesti veidi üle 4000 põdra, siis tänavu soovitavad teadlased arvukuse kasvu pidurdamiseks ja ühtlasi metsakahjustuste vähendamiseks küttida 4500 põtra.
Asjatundjad soovitavad rohkem metssigu küttida
•• Kuigi metssigade arv on tänavusi loendusandmeid mullusega võrreldes veidi vähenenud, soovitavad asjatundjad neid põldude nuhtluseks muutunud loomi sel aastal varasemast rohkem küttida. Kui mullu lasti ligi 20 000 metssiga, siis nüüd küünib soovituslik küttimislimiit veidi üle 22 500.
•• Metskitsede arvukus ja ühtlasi ka küttimishulk on alates 2007. aastast järjekindlalt vähenenud. Kui toona kütiti ligi 20 000 kitse, siis mullu veidi üle 15 700. Kuna tänavuse erakordselt külma ja paksu lumega talve tõttu hukkus hinnanguliselt iga viies metskits, peaks neid eeloleval jahihooajal varasemast tunduvalt vähem lastama.
Hunte on Eestis umbes saja ringis
•• Huntide puhul hinnati kevadel, et nende arvukus on ilmselt langenud lubatava miinimumi ehk 100 isendi piiri lähedale, mistõttu nende küttimislimiit tuleb prognooside kohaselt mullusest väiksem (siis tabati ühtekokku 108 hunti).
