Sel aastal võib püüda vähem vähke kui mullu
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi sõnul on vähivarude viimase paari aasta langustendentsi üheks põhjuseks see, et vähke hakati üha suuremas mahus piiri taha vedama, ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Algaval hooajal on lubatavat vähi-püüki eelmise aastaga võrreldes valdavalt vähendatud. Ainsana on püügiööpäevade arvu suurendatud Viljandimaal 50 ööpäevalt sajale ning samaks on see jäänud Harju- ja Valgamaal.
Vähipüük on keelatud Hiiumaal, kus vähivaru on ebaühtlane ning Rapla- ja Läänemaal, kus vähke praktiliselt pole. Püük on keelatud ka Pärnumaal.
Eelmisel aastal kehtinud ajutist püügikeeldu Vääna ja Soodla jões ning Soodla veehoidlas on pikendatud ka sellele aastale, et varud saaksid taastuda.
Saare maakonnas on vähke jätkuvalt kõige rohkem, kuigi sel hooajal on seal lubatud püügimaht langenud mullusega võr-reldes ligi kolm korda – 1500 püügiööpäevalt 600.
Prassi sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata vähipüügivahendite desinfitseerimisele, et takistada jõevähihaiguste ja parasiitide levikut.
Tänavu avastati vähikatk Hiiumaal, mille leviku takistamiseks keelas keskkonnaministeerium sealsetes veekogudes vähipüügi.
Vähipüügilube väljastavad maakondade keskkonnateenistused kirjaliku taotluse alusel.
Valgamaa püügiööpäevade arv on 500, Võrumaal 300, Põlva- ja Harjumaal 200, Jõgevamaal 70, Järvamaal 40, Ida-Viru- ja Tartumaal 30 ning Lääne-Virumaal 20. Püügihooaeg kestab 24. septembrini. BNS
