Sel talvel tabas Eestit üllatav soorätsu-uputus
Kui muidu kohatakse meie kakuliste perre kuuluvaid kollakaspruune soorätsusid talveti üliharva, siis tänavu tasub kõikidel huvilistel neid otsides silmad lahti hoida. Nimelt on viimastel nädalatel neid linde üle Eesti kohatud juba viiel korral ehk sama palju, kui on aegade jooksul üldse nende talivaatlusi kirja pandud.
Hiiumaa linnumees Leho Aaslaid nägi üht soorätsu sel nädalavahetusel oma kodukandis Vaemlas. Lauda juures saaki jahtinud haruldane lind ei lasknud üllatusest pahviks löödud jälgijal end sugugi häirida: murdis Aaslaiust paarikümne meetri kaugusel hiire ja tuli siis kõige tipuks veel talle kümmekonna meetri võrra lähemale.
Kuna erkkollaste silmadega tiivuline ei mõelnudki lauda juurest minekut teha, õnnestus kohalikel ta ka pildile püüda.
„Sellist asja juhtub kord elus, kui sedagi,” osutas Aaslaid, kuivõrd harva seesuguseid kohtumisi ette tuleb.
Peale Hiiumaa on soorätsusid nähtud ka mitmel pool mandril. Mispärast neid linde tänavu Eestis nii palju lendamas nähakse, ei tea täpselt keegi.
Ornitoloog Indrek Tammekänd märkis, et põhiliselt tundraaladel, kuid vähearvukalt ka Eestis pesitsevad soorätsud veedavad talve seal, kus neile piisavalt nokapoolist jagub. „Kui praegust Eestimaa talve vaadata, siis see ei tohiks neid siia meelitada: hiiri küll on, kuid rätsud ei saa neid paksu lume alt kätte,” tähendas ta. Seda vaatamata tõsiasjale, et kakud on lume alt saagi püüdmises ületamatud meistrid.
Samuti välistas Tammekänd võimaluse, et soorätsud oleks praegu välja ilmunud tänu alanud kevadrändele, sest talvitumisaladelt hakkavad nad põhjapoolsetele pesitsusaladele liikuma alles märtsi lõpus või aprillis. „Ei saa tegu olla ka sügisel rändest maha jäänud lindudega, sest siis oleks neid siis kohe märgatud,” lisas ta.
Nii tundub linnumeestele kõige tõenäolisema variandina, et selletalvise soorätsu-uputuse taga on hoopis pikalt püsinud kagutuuled. „Ilmselt võisid kõva pakasega ulatuslikud Venemaa kõrgrõhkkonnad sundida neid lääne suunas rändama, kuid valitsevad kagutuuled tõid rätsud hoopis meile,” pakkus Tammekänd välja. „Kui see on nii, on tegu pigem sügisrände jätkuga, mille käigus linnud liiguvad pesitsusaladest eemale.”
Nii päevasel ajal kui ka videvikus tegutsev sooräts on kollakaspruun hakist veidi suurem erkkollaste silmadega kakuline. Peas olevad väikesed suletutid on näha siis, kui lind on ärritunud. Pesitsevate lindude arvukust on meil hinnatud kümnele kuni kolmesajale haudepaarile.
