Sellel aastal levivad Eestis haruldased hiidämblikud
Sel sügisel on kümned inimesed oma kodudes silmitsi sattunud kuni kümnesentimeetrise läbimõõduga Kesk-Euroopast pärit majaämblikega. Vaatamata hirmutavale välimusele ja suurusele on putukateadlase kinnitusel tegu inimestele ohutute olevustega.
Tallinnas Hiiul elav Reili Argus sai ehmatuse osaliseks, kui oktoobri algul ühel õhtul läks keldrisse loodi tooma.
“Ja siis ta seal ronis mööda valget keldriust,” kirjeldas Argus kohtumist seitsmesentimeetrise läbimõõduga ämblikuga. “Üldiselt ma ei karda ämblikke, aga selle pikad koivad olid vastikult karvased ning keha oli suur ja punnis.”
Kuigi võigas pikakoivaline külaline sai ära koristatud ja keldergi ämblikuvõrkudest puhastatud, ei julge Argus enam õhtuti keldrisse minna.
Tallinnas Pelgulinnas elav Katre Lember sattus septembri lõpus hiiglasliku ämblikuga silmitsi oma elutoas. “Parasjagu lugesin õhtul, kui keset valge põrandaga tuba ilmus üks suur elukas,” rääkis Lember ebameeldivast elamusest. Antud juhul oli tegu ämblikuga, kelle pikkus koos jalgadega oli kaheksa sentimeetrit. “Ta liikus rahulikult ja otsustasin ta pildistamiseks purgiga kinni püüda.”
Vaid paari nädala pärast kohtus Lember koju jalutades uuesti ühe selle ämblikuliigi esindajaga, kes üle kõnnitee komberdas.
Isased elavad vaid aasta
Pildil nähtud hiiglases tundis ämbliku-uurija Mart Meriste ära Eestis suhteliselt haruldase Kesk-Euroopa majaämbliku (Tegenaria atrica).
“Tänavu on see liik Eestis erakordselt arvukas. Et aga enamik leitud isendeid on isased, võib arvata, et tegu on pigem sisserännanud kui kohapeal siginud loomadega,” osutas Meriste, kellele on tänavu uurimiseks saadetud tosin lõuna poolt pärit majaämblikku ning teatatud veel paarikümnest leiust. “Ilmselt satuvad sellised ämblikud korterisse juhuslikult koos mõne kaubaga, mis on Eestisse laevade või autodega toodud.”
Meriste sõnul on ülisuurte majaämblike puhul tegu inimestele täiesti ohutute olevustega. “Kartma neid ei pea, inimesele mürgised nad pole ja hammustama ka ei kipu,” ütles ta, märkides, et tegu on sääskedest kaugelt ohutumate loomadega. “Muidu söövad nad kõike, millest jõud üle käib.”
Üldiselt on Kesk-Euroopa majaämblikud öise aktiivsusega, peidulised putukad ja seega ei pruugi inimesed nendega eriti tihti kokku sattuda. Kui emased isendid võivad elada kuni neli aastat, siis isased vaid aasta.
“Kuigi Eestis leitud isenditest on vaid üks olnud emane, on neid tegelikult ilmselt rohkem ja pole võimatu mõne elujõulise populatsiooni olemasolu,” viitas ämbliku-uurija, kel elutseb kodus purgis üks selline rändav hiidämblik.
“Kes ämblikke kardab, sel on lihtsam proovida oma hirmust üle saada. Olen soovitanud ämblikufoobia all kannatajatel mõnd ämblikku purgis pidada ja tagasiside on olnud positiivne.”
