##Majandusministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul ei hakka poliitikud suveaja teemal rohkem naljatama. “Asi on Euroopaga ühtsesse kultuuriruumi kuulumises, mitte poliitikute omavahelises klaarimises,” väitis ta, “Eesti aeg on praegu tunni võrra nihkes. See on sama hea, kui mujal maailmas on mõõtmissüsteemi ühikuks meeter, aga meie nõuame, et arvutatakse jardides ja jalgades.”

Poliitikud muutsid meelt. Peaminister Siim Kallas nentis juba jaanuari lõpus riigikogu ees esinedes, et on ise suveaja suhtes meelt muutnud. “Ma arvan, et ühiskond on sellise ajakäsitlemisega siiski justkui rohkem rahul kui sellega, mis oli nende kahe aasta jooksul ja mille üheks initsiaatoriks olin ma ise, “ leidis ta. Vitsur tunnistas, et suveajale üleminekul on ka mõningaid vastuväiteid. ”Palju asju on vana kalendri järgi juba ära trükitud. Aga nii palju kui mina tean, on kõik transpordi- ja turismifirmad nõus oma trükitud asjad prügikasti viskama. Neile on peaasi, et Eesti saaks sama aja, mis on Euroopas,” rääkis Vitsur.

Ka Ülar Jõesaar tunnistas, et kui kella juba sel aastal keerata tuleks, läheks asjaajamine ilmselt kiireks. “Usun, et transpordifirmadel oleks küll lihtsam, kui asi edasi lükataks,” möönis ta.

Siljaline Eesti juhatuse esimehe Meelis Laido sõnul on Siljaline`i trükiste valmistamine hetkel peatatud, sest oodati otsust suveajale ülemineku kohta. “Kui seda kiiremas korras vastu ei võeta, tekitab hoopis see segadust, sest meie järele ootavad piletipunktid näiteks Soomes ja Saksamaal,” selgitas ta.

Cassandra ja Estraveli reisibüroo tunnistasid, et nende firma asjaajamisse kellakeeramine sekeldusi ei põhjusta. “Oleme edasi-tagasi nihutamisega nagunii harjunud,” nentis Helen Lõhmus Cassandrast. Estraveli turundusjuht Jüri Toomel kinnitas, et kellakeeramine ei ole lisakulutustega seotud.

Tellis uuringu. Majandusministeerium tellis suveajale ülemineku kohta avaliku arvamuse uuringu, mis näitas, et suveaja pooldajad ja vastased jagunevad peaaegu võrdselt pooleks.

Kellakeeramise vastased on ühe argumendina korduvalt rõhutanud selle kasulikku mõju laste tervisele. Tervisekaitsetalituse pressinõunik Agnes Jürgens möönis, et Eestis sellesisulist uuringut tehtud pole. “Suveaega kasutavate ehk kaks korda aastas tunni võrra kella keeravate maade füsioloogide andmetel kellakeeramine tervisele kahjulikku mõju ei avalda.”

Tervisekaitsetalituse hinnangul vajab inimorganism pigem päikesevalgust, mida suveaeg rohkem võimaldab.