Septembri kolmas nädal: käbihimustajad
Suuremate käbilinnukampade tulek viib alati mõtted lähenevale talvele: kas põhjalas on juba nii külm ja vähe toitu, et nad siia jõuavad? Aga käbihimustajaid on nüüd teisigi: suur-kirjurähn tuleb, männikäbi nokas, pistab selle remmelga oksaauku ja teeb tokk-tokk-tokk. Ikka ühelt poolt ja teiselt poolt, kuni äralüditud käbi maandub puu all olevasse käbihunnikusse. Imelik, aga suvel ei paistnud need viljad rähne erutavat. Tegelikult on okaspuude käbisaak sel aastal suhteliselt nadi. Männid ise on vanade okaste kolletumise tõttu praegu üsna kollaselaigulised. Kevadine üraskilaine on kuuskedega oma töö teinud – kes läks, see on krõbekuiv, ja kes üle elas, sest võiks veel linnas jõulupuugi saada.
Rännule-e-e
Linnurahval on tõsine kiire taga. Tiibade vihinal tõtatakse lõuna poole. Põldlõokesed lähevad suisa liiri-lõõri lauluga, väike-lehelinnud silk-solki visates. Rannamännikus on kuulda pöialpoisse ja ka esimesi rändavaid sabatihaseid. Rasvatihased on me toidumaja omaks võtnud ja kui päevalilleseemned lõpevad, siis taotakse pekitükk ribadeks. Lisaks kangutavad nad uksepiida taha pandud kaitsvad poolemeetrised pihlakaoksadki välja. Kahtlustan, et iga selline oksake kaalub tunduvalt rohkem kui rasvatihane ise.
Kuldnokad on aga millegipärast võtnud nõuks põhja poole tagasi rännata, ja ikka päris suurtes parvedes. Uku Paal luges laupäeva hommikul kolme tunni jooksul Mehikoormas kokku üle 150 000 lõuna poole rändava metsvindi. Lisaks veel pea tuhat pasknääri. Need pasknäärid aga, kes end rännule pole pühendanud, tassivad tõrusid, nii et käredalt itsitav ja inimese vaatevälja ilmumise üle pahandav hääl kostab kaugele.
Õitseb ja koltub
Taimeriigis olulisi muutusi õigupoolest polegi. Lehti aina langeb, samal ajal puhkeb koristatud viljapõldudel üha uusi õisi. Karjamaalgi õitsevad taas ristikud, kortslehed, kurerehad ja hunditubakad. Hundinuiad paljastavad aga tiikides vähese vee tõttu üha enam oma valgeid jalgu – nii, et alumine osa on puhta kondi karva, kuid rohelise lehelehviku vahel on näha ka võimsad pruunid nuiad. Miski on metsas kõik sõnajalad ära kortsutanud, lodude uhke troopiline loodus on asendunud kuivkollasega. Kiireim lehevärvi muutja oli sel nädalal aga paju, nii et kohati on nad juba erkoranžid. See-eest lepp püsib endiselt sügavroheline, ainult üksikud pruunid lehed puu all annavad aimu sügisest.
Sügis algab
Kuigi vihma sajab palju ja hooga, on hommikune päikesetõus enamasti järvel pilvetriipudega punane. Vihmasadu ja päikesepaiste korraga on igapäevanähtus, sageli rullub sajupilvest välja ülisärav vikerkaar, eelmisel nädalal nägin koguni sellist, millel olemas täiskaar ja kummalgi pool külgedel lisasambad. Siis kui parasjagu vihma ei saja, teeb külma: temperatuur vajub päris tihti juba alla kümne kraadi – ja reede hommikul tundus kahes lohukohas koguni rohi kuidagi valge ja külm olevat.
Sääsed, kes veel nädal tagasi igal võimalusel oma noka sinu ihusse pistsid, poevad nüüd akendest sisse, pimedasse nurka talvituma. Kummalisel kombel on aga üks õhtute helisevamaid hääli ritsikasirin. Muidugi, eks suvi ju kestab veel... Aga kohe, kolmapäeval, 23. septembril kell 0.18 algab sügis ja puud saavad kõrgemalt poolt käsu lehed langetada.
Kummarda maaema ees!
Sügisel pole sirgeselgsusest sentigi kasu. Teate ju, kuidas algul seenemetsas ringi jalutades tundub, et metsas pole mitte ühtki seent. Piisab vaid mõnest kummardusest, kuuseoksa alla piilumisest, kui näete endale vastu naeratavaid kukeseeni. Mikk Sarv lisab seda nõuannet andes, et nõndasamuti tuleb kummardada põllu ees — pea austusest maas sikutada üles porgandid ja peedid. Kummardu, ja sulle antakse.
Lastele: sallisaba
Seekordne mäng on idee laenanud koeraomanikelt, kes praegu peavad koertelt takja- ja ruskmeseemneid eemaldama. Seome pika villase või fliisist salli endale taha ja läheme mereranda või metsa alla jalutama. Kodus nokime salli sinna kinni jäänust puhtaks – hea oleks saagi uurimiseks luup appi võtta. Lisaks eelmainituile võib veel leida karvaseid madaraseemneid, puulehti, okkaid, mõne lutika ja ehk lepatriinugi. Põnevat avastamist pikaks ajaks.
