Setomaa uus sootska Õie Sarv: setodelt ei tohi kooliharidust ära võtta
Möödunud nädalavahetusel vahetus Setomaa Kuningriigis võim – Sarvõ Õiõ (passinimega Õie Sarv) sai Setomaa Kuningriigi päeval enda kanda Setomaa ülemsootska tiitli. Luhamaal toimunud demokraatlikel valimistel kogus ta 451 häält ning senine sootska Hüdsi Silver jäi 446 häälega napilt teiseks.
Võimu üle andnud Hüdsi Silver ei olnud kaotuse pärast kurb, vaid pigem isegi rõõmustas, et Õiõ on tänavu kõige õigem inimene sootskaks saama. Seda seepärast, et tänavune aasta on pühendatud seto leelo ehk rahvalaulule ning seto laulupärandi väga hea tundja Õiõ pärandit aktiivselt lauldes ja teistele õpetades levitab. Õiõ, kes oma sootskaprogrammigi valimiste eel esitas lauldes, on ühtlasi seto eepose „Peko“ kokku laulnud lauluema Anne Vabarna lapselaps.
Õiõ on ka kaks korda varem üles seatud ülemsootska koha peale pürgima. „Õga asi umal aol,“ kinnitas vastne sootska ka ise Päevaleht Online’ile antud setokeelses intervjuus. „Väega hüä, et varahamb saa-s.“ Eelmine naisterahvas, kes sootska ametit pidas, oli Inara Luigas.
Uus sootska on tegutsenud rahvaluule uurijana, töötades Eesti Kirjandusmuuseumis, kuid viimasel ajal on ta Seto Kolledži Ühingu ühe eestvedajana õpetanud seto laulu ehk leelot ning käsitööd ja vedanud laulukoori Õiõ Seto’. Osalt on vastse sootska algatusel taas elustunud seto kandlemängu traditsioon – igal suvel on ta korraldanud laagreid, kus iga osaleja meisterdab endale kandle. Lisaks hoiab Õiõ silma peal mahult pooleldi setokeelse ajalehe Setomaa keelel.
Seto rahvas ei tohi koolihariduseta jääda
Värskasse võiks gümnaasium alles jääda. „See võiks ollagi Seto Kuningriigi gümnaasium,“ paneb sootska ette, kuna Värska gümnaasium on ainuke kogu Setomaal.
„On see hirm, et see kool kaotatakse ära, mis omakorda tähendab kindlasti inimeste äraminekut,“ vahendab Õiõ kohaliku rahva arvamisi, viidates, et üle Eesti tuntakse igal pool hirmu kohaliku kooli kinnipanemise ees. „Noored ei tule kohta, kus nende lastel pole tulevikku.“
„Kui ühelt rahvalt võetakse ära gümnaasium, otsustatakse, et nüüd pole teile kooliharidust vaja, siis millisest sajandist me kõneleme?“ küsib Õiõ retooriliselt. Ta räägib ka sellest, et Värskas on kohalik rahvas palju vaeva näinud, et koolis pöörataks tähelepanu ka seto kultuurile.
„Võib ka olla, et see hirm on tegelikust ohust suurem,“ lisab Õiõ optimistlikumalt. „Võib-olla läheb kõik iseendast korda.“
Praegu ei ole ühtegi setokeelset lasteaeda. „Setomaal elab muudki rahvast peale setode ja kõik vanemad ei taha, et nende lastega seto keelt räägitaks,“ selgitab Õiõ. Aga setokeelne lasteaed võiks tema meelest olemas olla, selle nimel võiks igaüks tööd teha küll.
Teadlased võiksid oma teadmistega laulunaisi toetada
Oma valitsusaja suurematest ettevõtmistest nimetab sootska leelokonverentsi, mis peetakse maha 9.–10. oktoobril Värska kultuurikeskuses. Sinna on oodatud nii seto rahvalaulude uurijad kui ka lauljad. „Tahame, et need kaks asja oleks käsikäes ja läheksid koos edasi,“ rääkis Õiõ. „Kui me koos oleme, siis on sellest kasu ja abi.“
Laulukoori juhi ja rahvaluuleuurija taustaga sootska sõnul on pikem siht see, et pärimusteadlaste uuritud ja arhiividesse talletatud laulud tuleksid tagasi leelonaiste juurde. Konverentsil saavad uurijatega kohtuda leelonaised ise, et nad saaksid ütelda, mida nemad tahavad (osavõtusoovist tuleks teatada 15. septembriks e-aadressil helen.alumae@gmail.com või telefonil 52 94 033).
Kõik seto leelot laulvad ansamblid saavad ühtlasi ennast tutvustada, selleks pannakse üles stendid. „Kas päris kõik kohale tulevad, seda ei tea,“ kahtleb Õiõ. „Mõni inimene igast rühmast ikka. Et kõik tuleksid, on palju tahta.“
Leelo on üks kultuuri osa, mida on näha ja kuulda, sinna juurde käib kõik, mis sellega kultuuris kokku puutub ja seda kasvatab. Ka käsitöö, riided, mõtlemine, elamine, filosoofia, maailmavaade ja traditsioonilised pidustused kuuluvad leelo juurde, räägib Õiõ. „Terve elo käü sinnä mano,“ võtab ta kokku.
Sootska loodab veel, et seto leelo jõuab ilusti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja, nagu soovib Eesti valitsuse möödunud sügisel UNESCO-le esitatud taotlus.
Seto kultuuri üheks tugevaks alustalaks peab Sarvõ Õiõ ka seto keelt. „Niimoodi om, et seto kõnõlõsõ umma kiilt. Vanõmba inemise eesti kiilt ei kõnõlõ-õi. Võõrkiilt naka-i pruummagi kõnõlda,“ rääkis ta.
Laul ongi üks kõige paremaid keele õpetamise abimehi, arvab Õiõ. Laulu kaudu saab suurepäraselt keelt õppida ja mõne asja võõrast keelest endale selgeks teha ning meelde jätta. Sellepärast ongi vaja laulusõnu õigesti vaja püüda laulda ning küsida või teistele seletada, kuidas on õige, rõhutab Õiõ. Kui miski jääb valesti meelde, siis läheb valesti ka edasi teistele, kes laulu kuulevad, õpivad ja omakorda laulma hakkavad.
Siiski on keele edenemiseks kõige parem, kui seda võimalikult palju rääkida. „Kõgõ parõmb om iks kõnõlda, tähemärk om abimärk,“ ütles sootska. „Inemisel on tuujaost kõrva ja pää, tuu om kõgõ kimmämb.“
Varjusurmas Setomaa
Ühe murena nimetab sootska veel varjusurmas Setomaad. „Kõik teavad, et on olemas Setomaa. Aga kui lähed kuhugi väljapoole, siis ei justnagu enam ei olekski,“ ütles Õiõ. Näiteks laulupeole ei saanud eelmine sootska minna terve seto rahva esindajana, kuna suures laulupeorongkäigus löödi osalejad lahku maakondade kaupa, nii et setod jagunesid Põlva ja Võru maakonna vahel, mille vahele mahtus näiteks terve Saaremaa ja Viljandi maakonna rongkäigujupp.
Tõsi küll, on olemas ja agaralt tegutseb omavalitsusliiduna toimiv Setomaa Valdade Liit, kuhu kuuluvad setode põlisel asualal Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso vald, kuid pole omaette maakonda ega muud haldusüksust, mis Eesti riigis elavad setod ühte liidaks.
Liit on teinud ka avalduse, et haldusreformiga kõik setode põlised asualad ühte omavalitsusse jääksid. Sama pooldab uus sootska. „Võinu olla üts Setomaa,“ ütles Õiõ.
Tulge Setomaale!
Rõõmsamal toonil lõpetades kutsus sootska kõiki, kes ei ole veel Setomaale sattunud, sinna külas käima. „Paljud inimesed ei ole jõudnud siia. Tuleb tulla ise vaatama, ei maksa uskuda teiste juttu,“ rääkis Õiõ.
Kuningriik ühendab kõiki setosid
Tänavu 16. aastat peetud Seto Kuningriigi asutamise võttis Obinitsa rahvas Aare Hõrnaga eesotsas ette 1994. aastal: riik kuulutati välja esimesel Seto Kuningriigi päeval 20.augustil 1994. aastal Obinitsas. Et kuningakojas asjad käärima ei hakkaks, lepiti kokku, et Petseri koobastes magava vana viljakusjumala, kuningas Peko asemel valitseb igal aastal valitav kuninga asemik ülemsootska. Peko nõudmine oli, et Seto Kuningriik ei oleks vaid ühe valla või külade rühma asi – paljud külad peavad vanu pühi ehk kirmaseid niigi, kuhu külaga seotud inimesed ja naabrid kohale tulevad –, vaid puudutaks kõiki setusid. Sestap muutub Seto Kuningriigi pealinna koht.
Setomaa Kunigriigi ülemsootskad läbi aegade
1994 Vello Anipai
1995, 1996, 1997 Paul Hagu
1998 Volli Kera
1999 Sulo Nurmeots
2000 Aare Hõrn
2001, 2002 Inara Luigas
2003, 2004, 2005, 2006 Evar Riitsaar
2007 Aare Hõrn
2008 Silver Hüdsi
