Nimelt selgitas eile Venemaa suursaadik välisministeeriumi esindajatega kohtudes, et hiljuti Venemaa presidendi allkirjastatud piirialadel maa omamise küsimust reguleeriv korraldus ei käsitle erirežiimiga maa-aladel asuva vara staatust.

„Sellele laieneb endiselt Venemaa tsiviil- ja pärimisseadusandlus, millesse muudatusi ei ole sisse viidud. Samuti ei ole korraldusel tagasiulatuvat jõudu, kuna presidendi korraldus ei ole seadusülene ning Venemaa maakoodeksi rakendusseaduses teemakohase tagasiulatuva regulatsiooni sätted puuduvad,” teatas eile Eesti välisministeerium.

Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Juri Merzljakov, kinnituste kohaselt ei halvenda seega Venemaa presidendi korraldus välisriikide kodanike, sealhulgas Eesti kodanike õiguslikku seisundit võrreldes 2001. aastal kehtima hakanud maakoodeksi regulatsiooniga, millega on reguleeritud välisriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja välismaise päritoluga juriidiliste isikute õigused omandada Venemaal maad.

Asjad on korras

Setu ülemsootska Ahto Raudoja ütles, et kui setudelt ei hakata Ve­nemaa piirialadelt maad ära võtma ning kui tõesti saab ka tulevikus praegust vara seal pä­rida ja pärandada, on setude arvates asjad korras.

„Ega ka enne seda korraldust ei saanud Venemaal välismaalased maad osta. Võõrriigi inimesed saavad küll Venemaal riigilt maad rentida ja muid lahendusi leida,” selgitas Raudoja.

Kõige rohkem kartsid setud Raudoja sõnul seda, et Venemaa riik keelab piirialadel välismaalastel maade omamise ja kehtestab sellele tegevusele ka mingid sanktsioonid. Näiteks sundvõõrandamise või keelu maad tulevikus pärandada ja pärida.

Raudojale teadaolevalt pole Eesti kodanikest setusid, kes te­ge­leksid Venemaal põllumajandusega ja vajaksid hädasti oma ettevõtluse laiendamiseks põllumaad, ent ei saa seda endale os­ta, sest Venemaa ei müü neile se­da. „Kuid aiamaad omavad Venemaal paljud setud, nii on lihtsam viisat saada,” lisas Raudoja.